Eile õhtul oli meil suur plaan tüdrukutega kana-klimbisuppi teha. Keegi meist polnud elus klimpe teinud. Retsepti järgi küll miksisime kokku asjad, aga..no kurat, kui paks see tainas olema peab? Lusika küljest ei tulnud tainas lahti ja kui kuidagi tuligi, siis pott oli putru täis. Igatahes kulutasin eile sületäis närve klimpide pärast, samas sai naeruplaginat ka köögis kuulda, kui need esimesed klimbilögad potti täitsid. Ja see jääb eluks ajaks meelde. Kokkuvõttes noppisin ilusamad vormid välja ja lisasin supile ning tuli väga maitsev supp.
J.
skip to main |
skip to sidebar
Esimest korda lendasin Austraaliasse oktoobri lõpus 2008. Ligi aasta seiklesin ringi oma kalli kursaõe Kadriga. Meil oli väga väga toredaid aegu, aga ka natuke raskemaid hetki. Kogemus oli fantastiline! Siis olin pool aastat kodus Eestis ning tagasi kängurute juurde lendasin jaanuaris 2010. Austraalia lahkumistempli passi sain detsembris 2010. Oli jällegi põnev, lõbus, reisiderohke ja kogu eluks meeldejääv aasta! PS! Perthis tutvusin Eesti poisi Oliveriga, kellega nüüdseks abielus olen! :)
No comments:
Post a Comment