Minu neljapäeva hommik ämblikutega

Ärkasin varakult nagu alati, teistest varem. Läksin vetsu. Potil istudes jälgisin, kuidas nurgas suurte jalgadega 2 ämblikut omavahel tegutsevad. Mina, looduslaps, tean, mis juhtub hiljem isasämblikuga. Käisin vahepeal oma hommikukohvi aias joomas ning pärast tagasi vetsu minnes, tabaski mind mitteüllatav vaatepilt. Emasämblik isase ära tapnud ja nokitses ta kallal, pani mune vist tema sisse vms. Siuke lugu siis :D
Lähen pistan nüüd midagi hamba alla.
Jaana

Klimbisupp

Eile õhtul oli meil suur plaan tüdrukutega kana-klimbisuppi teha. Keegi meist polnud elus klimpe teinud. Retsepti järgi küll miksisime kokku asjad, aga..no kurat, kui paks see tainas olema peab? Lusika küljest ei tulnud tainas lahti ja kui kuidagi tuligi, siis pott oli putru täis. Igatahes kulutasin eile sületäis närve klimpide pärast, samas sai naeruplaginat ka köögis kuulda, kui need esimesed klimbilögad potti täitsid. Ja see jääb eluks ajaks meelde. Kokkuvõttes noppisin ilusamad vormid välja ja lisasin supile ning tuli väga maitsev supp.
J.

Austraalia päev

26. jaanuari hommik. Üleriigiline püha- Austraalia päev. Inimestel vaba päev, minnakse peredega piknikule, mängitakse kriketit jms. Meie küpsetasime hommikul suuri pannkooke, mille vahele täidiseks praadisime seened, singi, sibula ning peale raputasime juuustu. Ühest koogist piisaski, et kõht punnis täis saaks. Enne lõunat vaatasime veel ühe filmi ära- Four Holidays- väga jama film! Vince Vaughn ei oska nalju teha. Suplesime veits basseinis, lõuna ajal põõnasin tunnikese ning sõitsime siis viiekesi linna. Poest kiiruga krõpsud ja viinamarjad kaasa pikniku jaoks. Helikopterid suurte lippudega ja lennukid tegid vigureid.

Jõudsime kesklinna jõe äärde parki, panime oma tekikese maha ning hakkasime kaarte mängima, ümberringi inimesed järjest kogunesid.

Väikesed Austraalia fännidInimesi aina kogunes
Lipuvärvi küüned

Kell 20:00 hakkas 30-minutiline ilutulestik. Pärast seda, asjad kokku ja koju. Tegelikult käisime veel ühtede eestlaste juurest läbi, näitasid meile oma ilusat korterit. Kui eelmine aasta oli selleks päevaks korraldatud eestlaste kokkutulek arvuga ~50 inimest, siis seekord midagi korraldatud ei olnud, aga meie seltskond oli ~20-ne.

Täna on kolmapäev (palju õnne tädi Marele sünnipäevaks!) Vaikselt siin koostame CV-sid ja vaatame töökuulutusi. Seniks aga palju tervisi ja kuuma päikest teile sinna külma kätte. Sööge küüslauku. Ma söön isegi siin seda pea iga päev. Olge paid ja kirjutage mulle ka, millega tegelete ja kuidas läheb, tahaks ju teada.
Kallistan!
Jaana

Lancelini liivaluited

Heihei! On möödunud järjekordsed kuumad päevad ning pikk nädalavahetus. Laupäeva hommikul ärkasime kõik varakult üles ja padavai asju kokku panema 120 km kaugusele Lancelini kämpimiseks. Asjad autosse visatud, hüppasime läbi ka veel poest, et söögi-ja joogivaru kaasa osta. Kokku läksime 3 autoga, 8 inimest. Kõigepealt peatusime Lancelini rannas, kus käisime suplemas ja liivamägedest alla veeretamas. Eelmisel aastal käisime Kadri, Allari, Marise ja Kaarliga ka seal. Ainuke asi, et meie peatusimegi ainult seal rannas, ega teadnudki siis, et tegelikult need kõige võimsamad liivaluited asuvad veidi eemal. Meie esimesel päeval ka sinna veel ei jõudnud. HüppepiltValgusfoor. Roheline-mina, kollane-Triin, punane-Annela, teisi ei tea.
Õhtuks otsisime telkimiseks sobiva koha, kus ei puhuks liiva ja saaks ka lõkke üles teha. Seal nautisime päikseloojangut, küpsetasime vorste ja fooliumis kartuleid, tegime toorsalatit. Kõrvale jõime Bacardi kokteile. Laulsime eestikeelseid laule ja õhtu möödus vahvalt, samas ka kiirelt. NädalavahetusPäikseloojangul sõpradega
Öösel oli taevas nii tähti täis, et need valgustasid nagu laternad meie platsi. Varahommikul kaua magada päike ei lasknud..6-7 ajal juba üleval. Valmistasime mõned snäkid, läksime randa. Ujusime, võtsime päikest. Loidusime ühesõnaga. Nautisime seda kõike- puhkus. See kuluks teile kõigile ära. Lõuna ajal laenutasime kohalikust bensukast liivalauad ning suundusime luidetele. Piltidelt siis saate aimu sellest. Siin ma olenSuht proff jubaPüsisin laualNagu valgeliiva kõrbes oleks olnud..kaugustesse ulatuvad need liivamäed. Mitte ühtegi pilve, päike lagipeas, lahe seltskond. Kõhulihaseid olen siin naeruga kõvasti treeninud. Vasakult: Eiko, Oliver, Annela, Jaana, Triin. All Imre. Pilti teeb Markus. Tarts magab autos. Pühapäeva õhtuks liivast räsituna ja väsinuna, jõudsime koju tagasi. Siis grillisime aias kana, tegime kurgi-tomati hapukooresalatit, nämm. Järgmine päev me plikadega koristasime, pesime pesu, tegime süüa, ajasime dokumendiasju, uurisime tööpakkumisi, käisime poes..päev möödub kiiresti. Õhtuks laenutasid poisid paar õudukat, mis osutusid vaatamiskõlbmatuks. Igav meil siin ei ole. Kui su ümber on positiivsed ja rõõmsad inimesed, siis kurbusel on raskem ligi tikkuda. Naeratage!

Kerge igatsusega,
Jaana

Trip Sydney-Adelaide-Perth

Tsauka!
Jäin eelmine kord pooleli Milduras. Mildurast Adelaide oli veel sõita 400 km. Teel sinna nägin teekõrval puuotsas tumedat kompu, pidasime auto kinni ja voilaa- oligi koaala. Tudus. Meie ahhetamiste peale ajas oma kõrvad kikki ja piilus puu tagant, üliarmas pontsu! Sõit kulges meil viperdusteta, vaheldumisi tüdrukutega olime roolis ja kes tahtis, see magas tagaistmel. Ilmad olid kuumad. Tegime vahepeatusi mingi 400 km tagant, Bensiini kulus ka päris palju, mingi 600 dollari eest kõik kokku. Raske jalaga tüdrukud kah, eheh.
Adelaide jõudsime 10 ajal õhtul. Oli pime ja peatusime esimeses McDonaldsis, et arutada ööbimist jne. Linnakaarti oli suht keeruline lugeda, aga lõpuks jõudsime jällegi randa ning käisime pulgadušši all pesemas ning ruttu oma autokorterisse tuttu, sest oli päris jahe öö, eriti tuulises rannas. Järgmine hommik oli pühapäev ning sõitsime kesklinna, kus toimusid rattasõidud. Hommikukohvi joodud, saime kokku Eesti ratturi Renega. Enne sõitu võtsime pargis päikest ja tegime kerge pikniku väikse veiniga. Läksime raja äärde Renele kaasa elama, nägime ka Lance Armstrongi. Õhtul saime Renega korraks kokku ja jõime kohvi. Meie sõit jätkus enne 9 õhtul üles Port Augusta poole. Ööbisime karavanpargis oma autos, käisime dušši all. Iga päev enne magama jäämist pläkutame veel pool tunnikest nii, et kõhud kõveras. Nalja saab meil koguaeg. Üks ei näe, teine ei kuule, kolmas ei saa üldse midagi aru. Tegelt need kolm kokku ongi üks Annela, hihihi. Varahommikul tõmbasime kiirelt maksmata minema sealt, jälle. Meid ootas ees pikk Nullarbori maantee. Pikk sirge otsetee ja puudeta maastik nagu kõrbes. Perthini jäänud 2500 km. Päike küttis nagu saunas. Autos pritsisime üksteist veega, et mingitki jahutust saada. Aga veepudelid olid ka autos kuumaks keenud. Sel päeval sõitsime maha 1300 km, ööbima jäime jällegi karavanide parki, kus laadisime oma akud täis ning hommikul vargsi jällegi minema tõmbasime. HOmmikul aga avastasin, et minu telefon enam ei funka, kuigi olin eelmine õhtu täis laadinud. Vana telefon ka juba ja ju aku nii läbi. Igatahes pilti ei võta enam ette ega midagi. Kasutan Annela telefoni vahepeal, et oma telefonikaart sisse panna ja smse saata- vaadata. Kõik me oleme pruuniks päevitunud, mis kõige hullem- mu kõige väljaulatuvam koht, nina, on nii ära kärssand, et ajas nahka ja praegu kakun seda nii, et nina laiguline, väike Michael Jacksoni nina näeb välja :D
Viimasel tripipäeval sõitsime maha 1200 km, vahepeatused Esperance rannas ning paarsada km enne Perthi peatusime Haydenis, kus on kuulus Wave Rock ehk kivist murdlaine. (Mul siin blogi all on map ka, kui tahate kohtadest aru saada, kust mööda sõitsime jne). Ühtegi kängurut selle 4000 km jooksul meie auto ette õnneks ei hüppanud, küll aga kõmutas Triin ühe papagoi vastu aknaklaasi. Õhtul pimedas 9 ajal jõudsime Perthi. Teised eestlased, kes meid siin kostitavad, tulid linnaossa vastu. Maja on suur- kokku 7 tuba, tagaaias bassein, majas on ka nett. Väga luks. Nüüdseks oleme elanud siin 4 päeva ning kõik on kontrolli all ja hästi. Eile käisime tüdrukutega kesklinnas pangaasju ajamas. Kõik tuttavad teed, majad, poed, sillad- nagu kohalik oleksin olnud. Kaua väljas ei jõuagi olla, sest nii kuum on. Aga mulle see meeldib! Kindlasti olen unustanud mingeid hetki/olukordi kirjutada, aga eks siis hiljem. Praeguseks aga kõik, kuulame Jacksonit ja võtame bassu ees päikest, varsti süüa tegema ning õhtul hakkame grillima. Homseks meil ka plaanid, aga nendest kirjutan siis, kui tehtud/käidud. Teisipäeval, 26.ndal on suur Austraalia päev nagu igal aastal, millest ka eelmisel aastal kirjutasin, võimas ilutulestik ja kõigil vaba päev ja piknikud suure jõe ääres. Pärast seda hakkame me ka siis asjalikeks ning mingit tööotsa otsima. Seniks aga jätkame oma puhkust.
Kallistan teid, mu kallikesed!
Jaana Banaana

Tagasi Austraalias

rand "Kodus ja võõrsil"

vaade seriaalist

Alfi juures



Manly beachil. See surfiklubi asub kohe ranna ääres, selle ees me veetsime oma autoga 2 ööd.

Roosiaed Sydneys






Harbouri sillal, seljataga vaade ooperimajale

Pilukate juures Hiinas Pekingi lennujaamas

Halleluuja! Olen ilusti kohal nagu te teate. Praegu kui seda blogi kirjutan, on juba 16. Jaanuar ja me oleme kolmekesi autoga teel Adelaidesse, aga sellest hiljem. Kõigepealt alustan otsast.

10.jaanuari hommikul toimetasin kodus veel oma asju, sõime Ketsiga hommikust, venna magas. Enne lõunat läksin Viljandi bussijaama, kus jätsin sõbralikult hüvasti kalli Ketsiga ning armsate issi ja vennaga. Äärmiselt nutune ja südamevalulik hüvastijätt. Bussisõitu jätkasin üksinda. Võrratud lumised maastikuvaated, lumi sillerdas päikesest nagu teemandid. Buss peatus lennujaamas ning seal juba ootas Annela ning hiljem jõudis ka Triin. Esimene lend Helsingisse kestis 30 mintsa. Seal lennujaamas ootasime 2 tundi, siis astusime Hiina lennukisse, mille lend kestis 8 tundi. Lennukis vaatasime filme ja magasime. Pekingisse jõudes aga oli seal samuti sama külm ja lumine nagu Eestis. Seal lennujaamas oli meil passimist tervelt 8 tundi. Käisime seal ringi ja magasime toolidel, külm oli. Viimane lend oli kõige pikem, 12 tundi, tüüüüütu. Sydneysse jõudsime hommikul pool 8 (ajavahe Eestiga 9 h). Taksoga sõitsime kesklinna ning otsisime ööbimiskoha, Maze backpackers. Siis kolasime linna peal (telefoninumber on mul sama vana Austraalia nr- +61449154650) ja pärast lõunat läksime päkkerisse magama, seda kuni õhtu 23-ni. Siis jalutasime ooperimaja juurde, tegime pilte ning tagasi päkkerisse. Väga palav ja lämbe oli, sel päeval oli 31 kraadi. Enne magamajäämist käisime külma dussi alt läbi. Hommikul uue hooga. Jalutsaime linna peal ning käisime ära kuulsal Harbour Bridge sillal ooperimaja juures. Ahjaa, leidsin ühelt pargipingilt mobiiltelefoni. Mina kui aus inimene, helistasin telefonis olevatele numbritele, et omanik üles leida ja talle telefon tagastada. Tehtud. Siis sõitsime bussiga, kohvrid kaasas, Maroubra Beachi, kus ootas meid mitu kuud seisnud Kadri auto. Mina roolis, sõitsime sellega Sydneyst kesklinnast veits maad välja ookeani äärde Manly Beachi, kus ööbisime autos 2 ööd, sealolles ajasime korda autodokumendid ning käisime ära Palm Beachil ehk nö Summer Bays, kus tehakse seriaali „Kodus ja võõrsil”. Täitsa see rand ja Alfi Surfiklubi. Igavene jama on meil ainult sellega, et kuna elame nüüd autos, siis kõikidel asjadel saavad koguaeg akud tühjaks (telefonid, läpakas, fotokad) ja laadimise võimalusi peame otsima kohvikutest jms. Autoasjade ajamine ja dokumendid läksid meil päüris kalliks (ülevaatus, kindlustus ja registratsioon kokku 1000 dollarit ehk 10 000 krooni. Rahad on meil suhteliselt otsakorral, bensuraha veel on, et Perthi sõita, seal siis algavad tööotsingud. Oleme ööbinud autoga sellistes kohtades, kus on vetsud ja dussid ja inimesed, täna näiteks aga karavanpargis. McDonaldsites teeme kohvi ja internetipeatusi. Kõik on ok. Teele ostsime kaasa süüa ja juua ning hetkel oleme Milduras, teel Adelaidesse, kus homme 17.ndal toimub jalgrattatuur, mingid kriteeriumisõidud, kus osalevad ka eestlased ja kuna Annela meil suur spordihull ja tunneb mõnda osalejat, siis läheme kohapeale asja vaatama. Kõik on meil läinud hästi ja oleme olnud väga tublid- oleme elus! Mulle niiväga meeldib siin! Selleks korraks aga kõik. (Pilte ja asju hiljem kunagi)

Kallistan,

Jaana