Tasmaania

Jõudsime Tasmaania pealinna Hobarti lennujaama juba kell 10, võtsime oma rendiauto ja hakkas trip pihta. Sooja kõigest 17 kraadi. Esimesena sõitsime Port Arthurisse, kus on kunagine kõige hullemate pättide vangla, mis nüüdseks muidugi kaunis vaatamisväärsus. Sealne turistide jaht sõidutas meid ka ümber surnute saare, kuhu kunagi maeti 1700 vangi laipa. Pimedaks jõudsime Bicheno linnakesse, kus turistimagnetiks on pisikesed pingviinid ning suvekuudel mõnus surfirand. Kuna jõudsime nii hilja, siis pingusid me ei näinud. Hommikul sõit teise suurde linna nimega Launceston, enne sinna jõudmist sõitsime üle mägede, üle lamba-ja karjamaade ja nautisime lihtsalt võrratut maastikku. Kadri ema suurim ime on siinsed puud. Täiesti kuivanud üksikud puud, mis seisavad keset tüher- või karjamaad. Muidugi ka kümned ja kümned vallabi laibad (känguru väiksem sugulane). Ühesõnaga võrratu maastik, suured mäed, palju lambaid ja lehmi ning loomakeste laipasid. Käisime kuningas Solomoni koobastes, mägede keskel oleva järve ääres, väikestes linnades. Metsateel lebas teel surnud Tasmaania Devil, kes on ainult Tasmaanias elav koera-karupoja sarnane väike kuri elukas. Pimedas koduteel nägime isegi karvase notsu moodi vombatit, potsatas üle tee karjamaale. Tagasitee kulges üle mägede kurviliselt nii, et minul süda paha. Aga nägime ka sipelgasiili. Jõudes rannikule, käisime ära Bay of Fires lahesopis, kus liiv on valgem ja vesi sinisem kui muidu. Sealt allapoole tulles jällegi Bicheno linna, kus olid pingviinid. Jah, seekord jõudsime sinna juba päeval, võtsime öömaja ning õhtuhämaruses nägimegi oma pisikesed pingviinid ära. Lained tõid nad suurtele kivilahmaktele. Nunnukad. Hommikul rändasime oma teed veelgi allapoole, kus peatusime Coles Bays, sealt tatsasime jalgsi 3 km mäkke, kuni jõudsime kõige ilusama vaateni, Wineglas Bay- pildil see paradiisirand. Selline rand on tõesti olemas. Sooja küll veits vähevõitu, 21 kraadi. Vette ei kippunudki. Parklas aga ootasid meid paar sõbralikku vallabit, kes ei kartnud üldse ja lasid pai teha. Õhtuks jõudsime tagasi Hobartisse ja nüüd ootame homset, et lennata Melbourne Formel 1-le. Olid toredad 5 päeva autosõitu Tasmaanias, kus meie silmad nägid imelist loodust. Pilte on meil üle tuhande ma ütlen.