
13. märts (Õnned lendasid üle ookeani Editile sünnipäevaks) Surfers. Kadri ema jõudis hommikul kell 10 meie juurde, kus me teda juba hotelli ees ootasime, mille me kaheks ööks võtsime. Nimelt võtsime kaheks ööks Trilogy Holiday Apartmendi, kus me 3 kuud tagasi koristasime. Meie endine supervisor Magda töötab seal endiselt ja koristas meie korteri esimesena ära, et saaksime varakult check-in teha. Seal oli mõnus ja mugav küll ikka. Suur tuba, 2 magamistuba, köök, bassein, saun, jõusaal- luksus. Kadri ema tõi meile Eestist kaasa 7 PÄTSI LEIBA ja 4 purki BORSISUPPI. Jeerum. Nii nämps. Päeval käisime kohvikus ja rannas jalutamas. Oli suhteliselt tuuline ilm, isegi vihma tiputas korra. Õhtu veetsime mõnusasti diivanil Kroonikat lugedes ja juustu ahjuleiba süües. Pildil näete pisikest krabilist, keda rannas kohata võib.

14. märts. Surfers. Oli kuum päev. Meie korter oli 6. korrusel ja rõdul hommikukohvi juues avanes kaunis vaade ookeanile. Lõuna ajal beezitasime all basseini ääres. Kadri ema kärssas muidugi täielikult ära, valutab siiani. Õhtu poole kõndisime linna peal ja läksime kõige kõrgema pilvelõhkuja 77. korrusele võrratut ookeani- ja linnavaadet nautima. Nagu ka te saate nüüd pildi pealt osa võtta. Õhtul mõtlesime Kadriga veel välja minna, aga olles juba mõnusas elamises mugavalt maha istunud, ei viitsinud me enam kuhugi välja minna.


15. märts. Byron Bay. Kõik tahavad minna Byron Baysse. Kõik kiidavad, kõigile meeldib, seal lihtsalt peab ära käima. Surfersist mööda rannikut mingi 90 km allapoole sõites asub Byron Bay. Seda kutsutakse ka hipilinnaks. Mõnusa auraga surfarite meelispaik. Mäekünkal ookeani ääres oli väga ilus majakas. Ja millised vaated. Seda peab oma silmaga nägema ja tunnetama, aga üritan veits aimu anda ka piltide abil. Kui ülevalt kaljuservalt alla ookeanile pingsamalt jälgima jääda, saab näha kilpkonni. Tasapisi hakkas silm järjest enam ja enam neid nägema. ALgul oli vee all näha tumedamat kogu ja siis tuligi veepinnale kilpkonnapea, kael välja venitatuna. Õhtul sõitsime aga tagasi Surfersisse oma hotelli, asjaolude mittesunnil.


16. märts. Currumbin-Nimbin-Lismore. Hommikul asjad lõpuks pakitud, kell 10 check-out tehtud, sõitsime esimesse sihtpunkti- Currumbini loomaparki. Seal sai koaalaga pilti teha, känguruid sööta ning dingosid, vombateid, krokodille jm loomi näha. Koaalasid oli seal nii palju. Ainult magavad. Nad on tõeliselt armsad pontsikud. Ma võtaks küll ühe omale koju kaasa ja kasvataks nagu oma last. Väikseid iguaane võikesiganes nad on, neid oli terve park täis. Võivad sul üle jala ka joosta. Aga nad on ka armsad.


Edasi sõitsime Nimbini poole, kus me Kadriga oleme varasemalt juba novembrikuus käinud. Meeldetuletuseks: kanepilinnake. See oli Kadri ema soov sinna minna, kuna see tundus meie jutu järgi nii huvitav olevat. Jõudsime sinna õhtul 5 ajal, kui vihma sadas ja poed pandi just kinni, aga oma vaimustuse ta sellest linnast sai. Et mitte Nimbinisse ööbima jääda, sõitsime järgmisesse linna nimega Lismore. Ööbisime Bounty nimelises motellis.

17. märts. Coffs Harbour- Port Macquarie. Hommikul kell 10 jällegi check-out, eesmärgiks sõita nii palju kui viitsime. Meie üllatuseks nägime tee ääres koaalamärki ning hakkasime teeäärseid eukalüptipuid hoolsalt jälgima ja ENNÄE! Oligi koaala! Ka teist nägime. Oma silmaga ja vabas looduses! See oli vahva. Edasi sõites peatusime ühel mäenõlval, kus oli väike surnuaed. Arvan, et seal oli umbes 100 inimese haud ehk siis kümnekonna perekonna kalmistu. See oli ilus. Samas minu jaoks natuke kõhe, kui mõelda, et enamus haudadest olid päris vanad ning kui elulõpu vanuseid vaadates ettekujutama hakata, mis nendega juhtunud oli. Hauad on siin kivikaantega, mitte mullahunnikud. Enne Coffs Harbouri jõudmist nägime kraavis suurt rekaautot, koorem kõik maas laiali ja esiots täielikult lömmis. Hiljem näitas seda ka uudistes telekas, kus tubakat vedanud 37-aastane isa sai paraku surma. jõe ääres tegime kohvipeatuse ja sõitsime edasi lõpuks sihtmärgiks valituna Port Macquarieni. Vot see on alles armas linn. Väike sadamalinn lõputute ilusate vaadete ja pelikanidega. Õhtul pimedas jalutasime mööda rannaäärt. Seal ööbisime kohe ookeani ääres mäe otsas Beach House nimelises Apartmentis.
Pupsule musi nimepäeva puhul!
18. märts. Newcastle- Belmont. Üliilusal hommikul nautisime vapustavat vaadet kohviga rõdul. Käisime veel vaateplatvormil ilusat vaadet pildistamas ja filmimas ning sõit jätkus jällegi. Vetsupeatus McDonaldsis, kus tegin pilti ka selle McDonaldsi klouniga, ihihi. Newcastle mulle nii eriti ei meeldinud. Tööstuslinn. Aga ka seal leidsime ilusa vaatega paiga. Ööbima jäime Newcastle linnast kümmekond km edasi Belmonti. Võtsime karavanpargis väikse villa. See on nagu oma väike kahekordne majakene kahe magamistoaga, köögi ja vannitoaga. Seal oli isegi Wifi. Õhtul käisime jalutamas ja istusin netis. (Lisaks orkutiõnnesoovidele õnnitlen siinkohal ka Karoliinat sünnipäeva omamise pärast.)

19. märts. SYDNEY. Kartes Sydney tänavaid ja liiklust, sai Kadri roolimisega suurepäraselt hakkama, suurem osa muidugi tänu minu kaardilugemisoskusele, eheheh. Tahtsime ära jõuda käia ka Kodus ja Võõrsili rannale, aga sinna ei jõudnud. Loodame homsele. Muidugi sõitsime üle kuulsast Harbouri sillast ja nägime sellest vasakul olevat mingit naljakat valget ooperimaja, ei tea kas olete ka kuulnud? Heh. Vahva. Sättisime endid nüüd kesklinna backpäkkerisse, kuhu olime juba varasemalt reisi planeerides toa kinni pannud. Täiesti südalinnas. Päkker ise on ka okei. Käisime monorailiga sõitmas- rong, mis sõidab õhus noh, heh. Ja vaatasime linnavaadet.

Mitu koaalat näete?
No comments:
Post a Comment