Melbourne - Formel 1

Hommikul joudsime varakult juba Melbourne'i. Oli v2ga soe ja selge ilm. Hobartist lendasime koigest 1-tunniga. P2kkeris check-in tehtud, kimasime tasuta trammile, mis viis otse Albert Parki Formel 1-le. Oli teine treeningpaev. Kuulaime inisemised, filmisime, pildistasime, v2ike vahepala ning kiiruga l2ksin otsisin 8les autogrammide jagamise paiga. Sellel p2eval jagas autogramme kahjuks ainult Fordi meeskond. Ja ainuke mees, kes sel kellaajal veel oma allkirja kirjutas, oli rallis6itja Marcus Marshall. V2ga v2ga kena mees, kuigi esimest korda kuulsin sellisest nimest. lasin tal kirjutada autogrammi p8hendusega oma vennale. 6htul kolasime veel linna peal ja oligi varsti juba aeg magama minna, sest hommikul j2lle vaja kodinad kokku panna ning uuesti lennukile j6uda. ehk siis pooleteist n2dalaga istume lennukis 5 korda. Pilte panen hiljem kunagi tagant j2rgi, kui tasuta ja kauem netis olla saan.
Nii. T2na aga olemegi juba lennukilt maandunud, Alice Springsis. Austraalia t2iesti keskel. Keset punast k6rbe. On 8likuum ilm. 35 kraadi kindlasti. Homme r2ndame Kuninga Kanjonisse ja 8lehomme Uluru kivi juurde. K6igest l2hemalt hiljem.
sau

Tasmaania

Jõudsime Tasmaania pealinna Hobarti lennujaama juba kell 10, võtsime oma rendiauto ja hakkas trip pihta. Sooja kõigest 17 kraadi. Esimesena sõitsime Port Arthurisse, kus on kunagine kõige hullemate pättide vangla, mis nüüdseks muidugi kaunis vaatamisväärsus. Sealne turistide jaht sõidutas meid ka ümber surnute saare, kuhu kunagi maeti 1700 vangi laipa. Pimedaks jõudsime Bicheno linnakesse, kus turistimagnetiks on pisikesed pingviinid ning suvekuudel mõnus surfirand. Kuna jõudsime nii hilja, siis pingusid me ei näinud. Hommikul sõit teise suurde linna nimega Launceston, enne sinna jõudmist sõitsime üle mägede, üle lamba-ja karjamaade ja nautisime lihtsalt võrratut maastikku. Kadri ema suurim ime on siinsed puud. Täiesti kuivanud üksikud puud, mis seisavad keset tüher- või karjamaad. Muidugi ka kümned ja kümned vallabi laibad (känguru väiksem sugulane). Ühesõnaga võrratu maastik, suured mäed, palju lambaid ja lehmi ning loomakeste laipasid. Käisime kuningas Solomoni koobastes, mägede keskel oleva järve ääres, väikestes linnades. Metsateel lebas teel surnud Tasmaania Devil, kes on ainult Tasmaanias elav koera-karupoja sarnane väike kuri elukas. Pimedas koduteel nägime isegi karvase notsu moodi vombatit, potsatas üle tee karjamaale. Tagasitee kulges üle mägede kurviliselt nii, et minul süda paha. Aga nägime ka sipelgasiili. Jõudes rannikule, käisime ära Bay of Fires lahesopis, kus liiv on valgem ja vesi sinisem kui muidu. Sealt allapoole tulles jällegi Bicheno linna, kus olid pingviinid. Jah, seekord jõudsime sinna juba päeval, võtsime öömaja ning õhtuhämaruses nägimegi oma pisikesed pingviinid ära. Lained tõid nad suurtele kivilahmaktele. Nunnukad. Hommikul rändasime oma teed veelgi allapoole, kus peatusime Coles Bays, sealt tatsasime jalgsi 3 km mäkke, kuni jõudsime kõige ilusama vaateni, Wineglas Bay- pildil see paradiisirand. Selline rand on tõesti olemas. Sooja küll veits vähevõitu, 21 kraadi. Vette ei kippunudki. Parklas aga ootasid meid paar sõbralikku vallabit, kes ei kartnud üldse ja lasid pai teha. Õhtuks jõudsime tagasi Hobartisse ja nüüd ootame homset, et lennata Melbourne Formel 1-le. Olid toredad 5 päeva autosõitu Tasmaanias, kus meie silmad nägid imelist loodust. Pilte on meil üle tuhande ma ütlen.

Sydney

Kiiruga kirjutan lühidalt ka kolmest päevast, mille veetsime Sydneys. Tegelikult esimesest päevast eelmises blogis kirjutasin juba. Teisel päeval magasime peaaegu lõunani, nii hea uni oli. Otsustasime, et ostame pileti vaatamisväärsuste bussile ning sõidame sellega linna peal. Sellelt sai igal ajal maha hüpata ja jälle järmisele peale hüpata 24 tundi. See selline punane kahekordne buss lahtise katusega nagu inglismaalgi ju. Kusjuures enamus Sydney tänava nimed on samad mis Inglismaal. Peatusime ooperimaja juures ja tegime seal oma pildid. Käisime ära ka hairünnakute rannas, Bondi beachil. Külastasime ka Queen Victoria Buildingut. Ühesõnaga käisime natuke poodlemas. Õhtul viskasime viisakamad riided selga ja läksime päkkeri allakorrusele lounge-baari. Ka Kadri ema tuli meiega. Tegime mõned tantsud, kuid siis hakkas seal mingi india-teemaline muusika, mis käis närvidele ning lõpetasime õhtu internetis. Järgmisel hommikul kell 9 sõitsime rongiga 2 tundi sisemaa poole Sinimägedesse. Rongijaamas turistibuss sõidutas meid esimese gondli juurde, mis trossi abil meid teise mäe otsa kõigutas. Sealt omakorda õhurongiga kolmandale mäele, väike jalutuskäik vihmametsas, pilk vanaaegsele söekaevandusele ning kaevurimajakesse, sõitsime üles tagasi õhurongiga , mis läks üles ikka väga järsu nurga alt, mingi 75 kraadi vist küll. See oli õudne. Ikka hullem kui ameerika mägedes. Alla vaadates ainult puuladvad. Pildil koos minuga näete kuulsat kolme õde, mis on need 3 kivimürakat. Igatahes oli äärmiselt ilus. Õhtul käisime linnas jõe ääres armsas restoranis känguruliha söömas ja kohalikku veini joomas. Järgmisel varahommikul aga lennujaama ning Tasmaaniasse. Õhtustes uudistes näitas telekas, kus Sydney lennujaamas lasti maha mees kõigest paar tundi hiljem kui meie seal samas kohas check-ini teinud olime. Päris kriipi.

Gold Coast - Sydney

13. märts (Õnned lendasid üle ookeani Editile sünnipäevaks) Surfers. Kadri ema jõudis hommikul kell 10 meie juurde, kus me teda juba hotelli ees ootasime, mille me kaheks ööks võtsime. Nimelt võtsime kaheks ööks Trilogy Holiday Apartmendi, kus me 3 kuud tagasi koristasime. Meie endine supervisor Magda töötab seal endiselt ja koristas meie korteri esimesena ära, et saaksime varakult check-in teha. Seal oli mõnus ja mugav küll ikka. Suur tuba, 2 magamistuba, köök, bassein, saun, jõusaal- luksus. Kadri ema tõi meile Eestist kaasa 7 PÄTSI LEIBA ja 4 purki BORSISUPPI. Jeerum. Nii nämps. Päeval käisime kohvikus ja rannas jalutamas. Oli suhteliselt tuuline ilm, isegi vihma tiputas korra. Õhtu veetsime mõnusasti diivanil Kroonikat lugedes ja juustu ahjuleiba süües. Pildil näete pisikest krabilist, keda rannas kohata võib.


14. märts. Surfers. Oli kuum päev. Meie korter oli 6. korrusel ja rõdul hommikukohvi juues avanes kaunis vaade ookeanile. Lõuna ajal beezitasime all basseini ääres. Kadri ema kärssas muidugi täielikult ära, valutab siiani. Õhtu poole kõndisime linna peal ja läksime kõige kõrgema pilvelõhkuja 77. korrusele võrratut ookeani- ja linnavaadet nautima. Nagu ka te saate nüüd pildi pealt osa võtta. Õhtul mõtlesime Kadriga veel välja minna, aga olles juba mõnusas elamises mugavalt maha istunud, ei viitsinud me enam kuhugi välja minna.

15. märts. Byron Bay. Kõik tahavad minna Byron Baysse. Kõik kiidavad, kõigile meeldib, seal lihtsalt peab ära käima. Surfersist mööda rannikut mingi 90 km allapoole sõites asub Byron Bay. Seda kutsutakse ka hipilinnaks. Mõnusa auraga surfarite meelispaik. Mäekünkal ookeani ääres oli väga ilus majakas. Ja millised vaated. Seda peab oma silmaga nägema ja tunnetama, aga üritan veits aimu anda ka piltide abil. Kui ülevalt kaljuservalt alla ookeanile pingsamalt jälgima jääda, saab näha kilpkonni. Tasapisi hakkas silm järjest enam ja enam neid nägema. ALgul oli vee all näha tumedamat kogu ja siis tuligi veepinnale kilpkonnapea, kael välja venitatuna. Õhtul sõitsime aga tagasi Surfersisse oma hotelli, asjaolude mittesunnil.
















16. märts. Currumbin-Nimbin-Lismore. Hommikul asjad lõpuks pakitud, kell 10 check-out tehtud, sõitsime esimesse sihtpunkti- Currumbini loomaparki. Seal sai koaalaga pilti teha, känguruid sööta ning dingosid, vombateid, krokodille jm loomi näha. Koaalasid oli seal nii palju. Ainult magavad. Nad on tõeliselt armsad pontsikud. Ma võtaks küll ühe omale koju kaasa ja kasvataks nagu oma last. Väikseid iguaane võikesiganes nad on, neid oli terve park täis. Võivad sul üle jala ka joosta. Aga nad on ka armsad.
Edasi sõitsime Nimbini poole, kus me Kadriga oleme varasemalt juba novembrikuus käinud. Meeldetuletuseks: kanepilinnake. See oli Kadri ema soov sinna minna, kuna see tundus meie jutu järgi nii huvitav olevat. Jõudsime sinna õhtul 5 ajal, kui vihma sadas ja poed pandi just kinni, aga oma vaimustuse ta sellest linnast sai. Et mitte Nimbinisse ööbima jääda, sõitsime järgmisesse linna nimega Lismore. Ööbisime Bounty nimelises motellis.

17. märts. Coffs Harbour- Port Macquarie. Hommikul kell 10 jällegi check-out, eesmärgiks sõita nii palju kui viitsime. Meie üllatuseks nägime tee ääres koaalamärki ning hakkasime teeäärseid eukalüptipuid hoolsalt jälgima ja ENNÄE! Oligi koaala! Ka teist nägime. Oma silmaga ja vabas looduses! See oli vahva. Edasi sõites peatusime ühel mäenõlval, kus oli väike surnuaed. Arvan, et seal oli umbes 100 inimese haud ehk siis kümnekonna perekonna kalmistu. See oli ilus. Samas minu jaoks natuke kõhe, kui mõelda, et enamus haudadest olid päris vanad ning kui elulõpu vanuseid vaadates ettekujutama hakata, mis nendega juhtunud oli. Hauad on siin kivikaantega, mitte mullahunnikud. Enne Coffs Harbouri jõudmist nägime kraavis suurt rekaautot, koorem kõik maas laiali ja esiots täielikult lömmis. Hiljem näitas seda ka uudistes telekas, kus tubakat vedanud 37-aastane isa sai paraku surma. jõe ääres tegime kohvipeatuse ja sõitsime edasi lõpuks sihtmärgiks valituna Port Macquarieni. Vot see on alles armas linn. Väike sadamalinn lõputute ilusate vaadete ja pelikanidega. Õhtul pimedas jalutasime mööda rannaäärt. Seal ööbisime kohe ookeani ääres mäe otsas Beach House nimelises Apartmentis.
Pupsule musi nimepäeva puhul!

18. märts. Newcastle- Belmont. Üliilusal hommikul nautisime vapustavat vaadet kohviga rõdul. Käisime veel vaateplatvormil ilusat vaadet pildistamas ja filmimas ning sõit jätkus jällegi. Vetsupeatus McDonaldsis, kus tegin pilti ka selle McDonaldsi klouniga, ihihi. Newcastle mulle nii eriti ei meeldinud. Tööstuslinn. Aga ka seal leidsime ilusa vaatega paiga. Ööbima jäime Newcastle linnast kümmekond km edasi Belmonti. Võtsime karavanpargis väikse villa. See on nagu oma väike kahekordne majakene kahe magamistoaga, köögi ja vannitoaga. Seal oli isegi Wifi. Õhtul käisime jalutamas ja istusin netis. (Lisaks orkutiõnnesoovidele õnnitlen siinkohal ka Karoliinat sünnipäeva omamise pärast.)

19. märts. SYDNEY. Kartes Sydney tänavaid ja liiklust, sai Kadri roolimisega suurepäraselt hakkama, suurem osa muidugi tänu minu kaardilugemisoskusele, eheheh. Tahtsime ära jõuda käia ka Kodus ja Võõrsili rannale, aga sinna ei jõudnud. Loodame homsele. Muidugi sõitsime üle kuulsast Harbouri sillast ja nägime sellest vasakul olevat mingit naljakat valget ooperimaja, ei tea kas olete ka kuulnud? Heh. Vahva. Sättisime endid nüüd kesklinna backpäkkerisse, kuhu olime juba varasemalt reisi planeerides toa kinni pannud. Täiesti südalinnas. Päkker ise on ka okei. Käisime monorailiga sõitmas- rong, mis sõidab õhus noh, heh. Ja vaatasime linnavaadet.

Mitu koaalat näete?

12. m2rts

Need mõned päevad Backpackers in Paradise päkkeris möödusid kiirelt. Seal tutvusime Kadri+Taneli ja Hardiga, kellega esmaspäeva (9.märtsi) õhtul koos aega viitsime. Järgmisel päeval nemad aga ostsid auto ja läksid sealt oma teed ülesse farmi poole.
Ootasime himuga neljapäeva õhtut, et peole minna klubisse nimega Cockteils and Dreams. Jah, seda küll, Surfersis on iga päev pidupäev ehk siis esmaspäevast pühapäevani on klubid avatud, aga meile meeldis eriti neljapäev, sest siis sai flaieriga esiteks sissepääsu tasuta ning lisaks 3 tasuta kokteili. Oli neljapäeva (12.märts – ühesõnaga tähistasin vennakese Silveri sünnipäeva) õhtu kella 7 paiku, kui alustasime päkkeri seltskonnaga mängima pokkerit. Igaüks viskas 2 dollarit mängu ja võitja sai kõik omale (pokkerit mängisime pea igal õhtul tegelikult). Mängijad olid Kadri, Jäpe, mina, paar prantslast, austraallast, inglast..kokku 10 mängijat. Ehk siis mängus oli 20 dollarit. Õhtu möödus lõbusalt ja väga põnevalt. Viimased kaks mängijat olime mina ja austraalia poiss, kes ise ka selles päkkeris vastuvõtus töötab. Samal ajal muidugi jõin mina ka Passion Popi. Meeleolu oli kõrge. Väga pingeliselt, aga siiski, mina kaotasin. Sättisime Kadriga endid peoleminekuks valmis, siis tuli seesama päkkeri töötaja, et maksaksime ära siukse asja osavõtumaksu nagu: Igal õhtul korraldatakse päkkerisiseselt selline värk, et maksad 10 dollarit, siis selle eest saad päkkeris 2 tasuta jooki ja tasuta klubipääsme. Võtsime osa. Siis läksime aga allakorrusele, kus pidime oma tasuta joogid saama, aga sel hetkel ei olnud baarileti taga õiget inimest ja see päkkeri töötaja võttis ohjad oma kätte ja pani letile kaks pitsi ja valas sinna Smirnoffi ja käskis kiirelt ära juua, et muidu keegi näeb. Pealejooki ta ei andnud, vaid valas kohe uued ja ka kolmandad. Peale saime juua vaid oma Passion Popi. Viin ja shampus pole vist eriti hea kooslus..Pärast neid pitse mina enam midagi ei mäleta. Jah, peole me kogu seltskonnaga läinud olime. Ka klubisse olime läinud, kuid kui mina kiirelt oma esimest tantsu tegema läinud olin, tulid 2 turvameest ja viskasid mu klubist välja, kuna ma olevat nii purjus. Vb tõesti. Aga inimene tahtis ju ainult tantsida. Kadri näiteks ei suutnud isegi mitte tantsida, vaid tiksus nurgas. Istusime ära taksosse, et koju minna. Kadri jäi kohe magama, mina aga nii energiat täis, panin teised riided selga, lootes, et turvamehed ära ei tunne ning jooksin kluppi tagasi. Asjatult. Kassa juures koputati õlale ja pöörati mind teisele poole tagasi. Lonkisin siis koju tagasi, selle aja peale juba jumala kaine. Nõutu. Aga tagant järgi on naljakas, eriti kui Kadri täpselt mäletab ja toimunust räägib.

14.m2rts

Kadri ema on siin. Oleme 2 p2eva m6nusas hotellis elanud. Homme saame rendiauto ja hakkame Sydney poole trippima. Aga kirjutan k6igest l2hemalt hiljem, oma l2pakas valmis, ja siis riputan jutu siia 8les. Seniks, tsauu!
PS! Venna kallis, loodan, et s8nnip2eva kaart meeldis :)

Selline ongi Surfers Paradise!

10. m2rts

Backpackersis basseinis

Ameeriklased ei tunne Red Roosterit. See on Austraalia oma lihtsalt.

Rannas oli tuuline.

9.m2rts

Oleme elus, seda tahtsingi kirjutada :)

8.m2rts

Teretulemast Surfarite paradiisi!!

Melbourne bussijaamas

Varsti n2eme j2lle, Mel!

Vahvat naistep2eva k6igile ja meestele :D!
Eile enne lennukile minemist veetsime aega linna peal jalutades ja k2isime armsas kohvikus kuuma valget shokolaadi joomas, mm. Lennukile l2ksime seekord Avaloni lennujaamast, mis on v2ga pisike, kordi v2iksem kui Eesti lennujaam. Maandusime 6htul Brisbane ja shuttle-buss t6i 40 doltsi eest Surfersisse. Oleme Backpackers in Paradise p2kkeris, kuhu J2pe (Madis) meile nii 6elda kohad kinni pani, aga me ei saanud neid kohti, vaid paremad veel. J2pe on k6vasti alla v6tnud, ehe. Aga p2kker on v2ga lahe, basseiniga. Siin on niiii palav ja l2mbe j2llegi! Toas on umbne. P2ev otsa losutasime bassu 22res ja oleme n88d nii pruunid, ehehe. Uudistes lubas orkaanihoiatust Queenslandile..tuul on t6usnud k8ll, soe soe tuul.
Mingeid uudiseid mul teile ei ole. Meil on k6ik ok. Ootame p6nevusega Kadri ema saabumist reedel, sest siis hakkab meil uus seiklus.
Igatsen..
Jaana

6.marts

Magasin 66sel halvasti. Umbne oli ja janu oli ja 8ks t8druk norskas.
Ostsime Formel 1-le piletid 2ra, jehuuu! viuuu-viuu-viuuuu.
Ja poodides k2isime ka t2na, ma lihtsalt ei suuda vaadata kui palju ilusaid riideid on ja veel nii suured soodukad praegu. Aga ma ei saa nagunii eriti midagi osta, kuna ei mahuks kohvrisse 2ra, rahast r22kimata. Paar hilpu ikka olen saanud ka...ehehe. Aga siin Melbournes on nii palju s8gis-talve kaupa juba, need ka niii armsad!
Aga homme hommikul k2ime Kadriga juuksurist l2bi ja siis lennukile j2lle.
CIAO!
Jaana

5.marts

See on kusjuures mingi ule meetri pikk kala..

Raikala

aquaariumis onu sees

merit2ht

Magasin vaga vaga kaua tana. Peaaegu kella 12-ni. Nii magus uni oli. Argates oli kurk nii valus ja haalt ei tulnud valjagi. K6himine kriibib, l8mfid on paistes.
Laksime Kadriga linna peale ja astusime sisse backpackerite reisikorraldaja juurde. Planeerisime reisi selleks ajaks kui Kadri ema tuleb. K6ik kuup2evaliselt ja sihtpunktiliselt. Ootame p6nevusega.
Siis istusime rongijaama t2navas fotoputkasse ja tegime paar pilti koos, mida rahakoti vahele saime toppida. Ja siiis..siis l2ksime Melbournei aquaariumisse, kus olid nii armsad pingviinid, siis igas suuruses kalu, millimallikaid ning hai-ja raikalu.
N88d aga ostsime netist lennupiletid laup2evaks Gold Coastile. Varsti l2hme k8lla itaallasele Simonele, kellega me siinsamas p2kkeris oktoobris tuba jagasime. Ta pidi siiani t66tu olema :(
Ja Austraalia on ikka v2ike k8ll- liftis juhtusime kokku 2 saksa t8drukuga, kellega Perthis tuba jagasime. Samas kui Perthis n2gin 8hes poes 2 inglise t8drukut, kellega Surfersis 8hes korteris elasime. Heh.
Mel'is on endiselt jahe. T2iesti pilves ja p2eval sadas. Paha. Me tahame sooja.
Tervitused,
Jaana

4.marts

tere Melbourne!
Vaga kodune oli siia kuidagi maanduda. Aga oh ullatust jalle minuga- minu pagasist oli meiega kaasa lennanud ainult minu spordikott, aga kohvrit ei kusagil. uurisin asja ja pagasiinfo lubas mulle helistada ja teada anda, kui midagi teada saavad. 10 mintsa hiljem helistati, et minu kohvrike oli Perthi maha jaetud ja lendab jargmise lennuga jargi. Just MINU oma!
Vanad tuttavad kohad ja muidugi meie vana hea kesklinna Flinders Stationi backpacker. Isegi vastuvotus t2di tundis meid ara! Tana louna ajal kaisime linna peal shoppamas, suuured allahindlused olid noh. Pidime ka Bruno, Andrese ja Karliga kokku saama, aga need kimasid oma autoga juba 8les Cairnsi poole banaanifarmi. Siin aga on jahe ja tuuline. Uiuiui. Tahaks sooja katte ja oma nohust, k6hast ja kurguvalust lahti saada. N66d l2hme kohe Formel 1 piletihindu uurima, mis toimub 26-29 marts siin Melbournes, kuhu peaks siis uuesti tagasi tulema. Samuti uurime ka lennupileti hindu tagasi Gold Coastile, Surfersisse, sest seal oli soe ja tore. Ja J2pe on ju veel seal ja Ilona ja Angelina lubasid ka sinna tagasi tulla. Surfers lihtsalt on kuidagi nii oma.
Olks siis. Me vaatame, mis siin teha veel on.
tervitused minu hingesoppi kogunenud inimestele :):) te ju teate kes te olete.
Jaana

3.marts

Palju Palju Onne minu kallile emmele sunnipaevaks!
Ja ma olen taitsa haige.
Pakkisime just asjad kokku. Kuna minu Surfersis ostetud suur kohver on rattatu, siis jatan ta maha ning punnitasin oma kraami oma kallisse vaiksesse kohvrisse ja spordikotti. Pidin moned riided ka maha jatma :( Paari tunni parast siis istume juba lennukis, Dave lubas meid lennujaama ara viia onneks, muidu oleksime pidand taxoga minema, siis oleks meil rahad nullis kah olnd.
Kirjutan varsti juba Melbournist,
kallid
J.

2.marts

See on 2mbliku beebi, a millised ta vanemad siis on?

Esmaspaev. Nii. Seis selline, et homme ohtul kell 5 lendame ara Melbourne'i. Aga kurja, kui kulm seal praegu olema pidi. Ja selline asi, et martsi lopus toimub Melbournes F1 etapp ehk siis tahaks uurida selle piletihindu. Issi oleks mu ule uhke, kui seda vaatama laheksin, eheh. Tana losutasime lounani pehmes voodis, kaisime poes ning sulistasime jalgu basseinis. Ega siin ka tana suht jahe, mingi 27 kraadi arvan.
Ja ma olen haige veits.
Issand, meie toaukse kohal on suur amblik- huntsman. Jessas, kus ma ehmusin, kui seda nagin. Jalad on tal niiiii pikad ja karvased. Uiuiuiuuii.
Dave lubas ohtuks meile kanguruliha kupsetada..ootan huviga.
Teil paks lumi Eestis jah? mmm.
J.