Hola!
Asi nüüd nii, et meie oleme Kadriga otsapidi jälle tagasi Perthis. Nii hea on tagasi nö kodus olla. Sõpradega, turvaline, rõõmus ja õnnelik. Otsus tuli sellest, et Exmouth liiga väike koht, kus ei olnud mitte midagi teha. Oleks siis, et oleks saanud raha teenida, aga ei saanud ka seda. Viimasel nädalal sain ainult 19 töötundi, millest tuli ju maksta nädala rent ning süüa. Kuna meid ka oodati tagasi Perthi, siis võtsime suuna tagasi. Triin ja Annela samuti rääkisid, et kauaks Exi jääda ei kavatse ning lähevad peagi edasi, sest nemad Perthi tagasi ei tahtnud. Samas ei olnuks ka mõtet, Austraalia neil veel avastamata. Meil Kadriga teine aasta siin ning nähtud päris palju, praegu aga tahame olla Perthis.
Sellised näevad välja Novoteli hotelli korterid eemalt. Nagu näha, ümber vaid kõrb.
Meie maja töötajate majatagune, kus hommikuti hommikukohvi jõime ning õhtuti peale tööd õllet lürpisime ning väikseid sisalikke jälgisime.
Majaesine Exmouthis Ingleton tänavas.
Eelmisel reedel enne kohalikku pubisse minekut Johni, Dane, Kadriga.
Kuna mul siin praegu pildid suhteliselt segamini, siis see pilt on tehtud nüüd juba tagasitulles Exmouthi ja Perthi vahelisel teel, ühes vaatluspunktis mäe otsas. Mina nina nokkimas. Tegelikult pildistas Kadri auto kapotti mõttega, et näidata linnutiivakest seal. Nimelt lendas üks sinna vastu. Minu roolis oleku ajal lendas oma 4-5 linnukest vastu esiotsa..
Sellesama mäeotsas.
Veel üks vaade sealt.
Teel tagasi Perthi nägime teel palju lehmi, lambaid, kitsi, sokke, känguruid, emusid.
28. aprilli, kolmapäeva, õhtul jätsime hotelli juures peatse nägemiseni Triinu ja Annelaga. Triin vormiriides restorani tööle minemas ning Annela kutsusime köögist nõudevirnast. Kallistatud, nutetud- minek. Kell oli 6 õhtul ning päike loojumas, meil algas aga autosõit. Sõitsime 4 tundi ~400 km kuni esimese linnani ning veetsime öö autos. Järgmisel päeval alustasime sõitu pool 8 hommikul ning 900 km ootas ees. 10 tunni pärast olimegi juba oma koduses Chancery tänavas.
Lapsed Exmouthis hoovis mängimas. Naljakas vaatepilt oli see seetõttu, et veevoolikuga plika pistis vooliku jalge vahele ning oli nagu pissiv poiss ja siis pritsis niimoodi oma sõbrannasid.
Hotelli taga asuv rand.
Exmouthi Kohalikud.
Nii, see siis ongi see suur kuni 12 meetriseks kasvav Vaalhai, mis on Exmouthi turistimagnet. Inimesed tulevad siia, et selle hiigelkalaga ujuda. Viimasel päeval tegid ka Kadri ja Triin selle asja ära oma 375 daala eest. Päev otsa laevaga ookeani peal, söögid-joogid ning iga natukese aja tagant maski ja lestadega vette snorgeldama koos selle jurakaga. Võimas!
Kui Exmouthis oli 35 kraadi kanti lämmatavat kuuma, siis Perthis on ikka kõvasti jahedam. Päeval küll päike paistab ja kannatab ka lühikeste riietega olla, aga öösel ainult linaga enam magada ei saa. Ostsime Kadriga isegi soojad sussid omale, sest majas on põrand külm (ei määri jalgu kah, ehhe)
Meil on kõik hästi!!
Igatsen oma kullakesi väga palju.
Jaana Banaana
Asi nüüd nii, et meie oleme Kadriga otsapidi jälle tagasi Perthis. Nii hea on tagasi nö kodus olla. Sõpradega, turvaline, rõõmus ja õnnelik. Otsus tuli sellest, et Exmouth liiga väike koht, kus ei olnud mitte midagi teha. Oleks siis, et oleks saanud raha teenida, aga ei saanud ka seda. Viimasel nädalal sain ainult 19 töötundi, millest tuli ju maksta nädala rent ning süüa. Kuna meid ka oodati tagasi Perthi, siis võtsime suuna tagasi. Triin ja Annela samuti rääkisid, et kauaks Exi jääda ei kavatse ning lähevad peagi edasi, sest nemad Perthi tagasi ei tahtnud. Samas ei olnuks ka mõtet, Austraalia neil veel avastamata. Meil Kadriga teine aasta siin ning nähtud päris palju, praegu aga tahame olla Perthis.
Sellised näevad välja Novoteli hotelli korterid eemalt. Nagu näha, ümber vaid kõrb.
Meie maja töötajate majatagune, kus hommikuti hommikukohvi jõime ning õhtuti peale tööd õllet lürpisime ning väikseid sisalikke jälgisime.
Majaesine Exmouthis Ingleton tänavas.
Eelmisel reedel enne kohalikku pubisse minekut Johni, Dane, Kadriga.
Kuna mul siin praegu pildid suhteliselt segamini, siis see pilt on tehtud nüüd juba tagasitulles Exmouthi ja Perthi vahelisel teel, ühes vaatluspunktis mäe otsas. Mina nina nokkimas. Tegelikult pildistas Kadri auto kapotti mõttega, et näidata linnutiivakest seal. Nimelt lendas üks sinna vastu. Minu roolis oleku ajal lendas oma 4-5 linnukest vastu esiotsa..
Sellesama mäeotsas.
Veel üks vaade sealt.
Teel tagasi Perthi nägime teel palju lehmi, lambaid, kitsi, sokke, känguruid, emusid.
28. aprilli, kolmapäeva, õhtul jätsime hotelli juures peatse nägemiseni Triinu ja Annelaga. Triin vormiriides restorani tööle minemas ning Annela kutsusime köögist nõudevirnast. Kallistatud, nutetud- minek. Kell oli 6 õhtul ning päike loojumas, meil algas aga autosõit. Sõitsime 4 tundi ~400 km kuni esimese linnani ning veetsime öö autos. Järgmisel päeval alustasime sõitu pool 8 hommikul ning 900 km ootas ees. 10 tunni pärast olimegi juba oma koduses Chancery tänavas.
Lapsed Exmouthis hoovis mängimas. Naljakas vaatepilt oli see seetõttu, et veevoolikuga plika pistis vooliku jalge vahele ning oli nagu pissiv poiss ja siis pritsis niimoodi oma sõbrannasid.
Hotelli taga asuv rand.
Exmouthi Kohalikud.
Nii, see siis ongi see suur kuni 12 meetriseks kasvav Vaalhai, mis on Exmouthi turistimagnet. Inimesed tulevad siia, et selle hiigelkalaga ujuda. Viimasel päeval tegid ka Kadri ja Triin selle asja ära oma 375 daala eest. Päev otsa laevaga ookeani peal, söögid-joogid ning iga natukese aja tagant maski ja lestadega vette snorgeldama koos selle jurakaga. Võimas!
Kui Exmouthis oli 35 kraadi kanti lämmatavat kuuma, siis Perthis on ikka kõvasti jahedam. Päeval küll päike paistab ja kannatab ka lühikeste riietega olla, aga öösel ainult linaga enam magada ei saa. Ostsime Kadriga isegi soojad sussid omale, sest majas on põrand külm (ei määri jalgu kah, ehhe)
Meil on kõik hästi!!
Igatsen oma kullakesi väga palju.
Jaana Banaana
No comments:
Post a Comment