Heiheii, mu kauged kallikesed, kuidas teil läheb?
Mis nüüd siis mina, meie elu siin möödub nädalate kaupa ja kiiresti kuidagi. Rutiin on sees. Elame ikka 5kesi korteris, nädala sees meie Kadriga pakendame laos paprikaid ja poisid korjavad neid. Ei ole raske töö, aga tüütu on. Siiani oleme töötanud 3 päeva nädalas ainult, kuna ilmad ei ole väga ilusad olnud ning paprikad ei valmi nii kähku. Aga peagi peagi. Hakkavad rahad liikuma, heh. Õhtuti teeme süüa, vaatame telekat (Simpsonid, Masterchef, Koduperenaised, 2 ja pool meest jne.), vestleme naabritega. Naabrid on meievanused 2 prantsuse poissi ja 2 iiri tüdrukut ning 1 iiri poiss. Väga vahvad inimesed, nalja saab. Mingi aeg tagasi lõpetasin raamatu Slumdog Millionaire´i, nüüd hakkasin lugema Kaur Kenderi raamatut Pangapettus, päris huvitav. Mõnel päeval nädalas käivad poisid ühel jalkaväljakul persekat mängimas. Bruno ei saa aga eriti k6ndidagi, kuna tal 8ks jalg t2iesti l6hki. Kord oli tald, n88d siis p2kk ja varba alt. Siin tegelikult eriti midagi teha ei ole. Väike küla sarnane linnake. Ja kui raha ka pole, siis ei saa kuskile väljasõite ka teha, et midagi huvitavat teha. Aga ei kurda, meil on ju päike, palmid, ilusad rannad, kookospähklid, vapustavad teokarbid, paprikad, hehe, palju igavat vaba aega, oma elamine, toredad inimesed. Nädala lõpus oleme tavaliselt mõnusa joogise istumise teinud, siis on meile külla tulnud ka Karl, Vaps ja Päts. Üks reede käisime Airlie Beachil peol, nalja sai palju. Tutvusime eri rahvusest noortega. Hea keelepraktika. Nüüd üks päev käisin ühtede eestlasetega, keda tean Perthi ajast, Home Hillis, 100 km siit, neil külas. Seal sai ka backpackeris mitmetega inglise keeles suhelda. Mulle meeldib see. Ei taha ju ainult eesti keelt ka koguaeg rääkida. Siin Bowenis on palju palju eestlasi, 50 kindlasti. Mitmel korral oleme supermarketis mõnega kokku põrkand.
Täna on 17. mai ja minu musukese sünnipäev- Palju palju õnne kallis Kets! Loodan, et eilne pidu oli teil väga lõbus. Ilm on meil täna väga soe ja päikseline. Nii et kohe kihutangi päikse alla. Kuigi muidu on ilmad ikka jahedamaks läinud. Pilves ja tuuline, 25 kraadi ringis kõigub. Ja öösiti on juba päris külm, et peab ikka teki ka peale võtma, kui muidu magasime linadega.
Nädala algul olin ma päris haige. Külmetus. Tööl liini taga seistes ninast ainult vett nirises. Nüüd ma terve ja on Kadri kord. Luristab siin.
Mul on kohutavalt suur koduigatsus juba. Nii tahan koju oma armsate inimeste juurde. Enam ei lähe kaua, poolteist kuud veel. Eile näitas meil telekas Eurovisiooni poolfinaali ju, täitsa vahva, kodune tunne tekkis. Istusime kõik diivanil ja kuulasime. Ja Eesti lugu on niiii nii ilus. Külmavärinad ajas ihule lausa. Täna õhtul siis finaal, aga emme saatis mulle juba sõnumi ja tean, et Norra võitis ning Eesti 6. koht. Väga kihvt! Kõrval naabrid ka vaatasid ja mõtlesid välja mängu, et igaüks valib ühe riigi ning kui punktide andmiseks läheb, siis iga riik, nii palju kui punkte antakse, peab võtma nii palju pitse mingit lahjat alkoholi, sest muidu läheks hulluks. Ühesõnaga Norrat ma ei võta, kes jõuaks 12 pitsi koguaeg sisse juua, ehe. Aga noh, sellist asja ikka ei tee. Kõigil homme tööpäev.
Aa, järgmine nädalavahetus on Townsvilles, 200 km siit, rodeovõistlus, kuhu tulevad maailma parimad kohale. Meil siin on ka plaan sinna minna, mis oleks vapustav kogemus kindlasti.
Rohkem nagu ei tulegi pähe millestki kirjutada. Ma nüüd päikse kätte!
Tervitused,
Teie Jaana