26. mai

Ja kell 7.30 algas International Rodeo show. Kestis 3 tundi. Oli p6nev . Kuna olime suhteliselt ohukeselt riides, siis hakkas p2ris k8lm seal. Kahjuks ei tohtinud show ajal pildistada, siis pulli ja meest pildil polegi. Aga see eest tegime salaja videosid, mida ma 8ritan teinekord siia ules panna. Ja konnavideo ka siis juba.












K2isime linnas mcdonaldsis 2ra ja nautisime 6htuvaadet.












K6igepealt The Strandi. Suurep2raselt ilus rand ja 8mbrus.














S6it 200 km kaugusele Townsville v6is alati, aga enamus magasid selle s6idu.













Meie iirlastest naabrid- Lindsay ja Sally. V2ga kihvtid t8drukud. Siis elab nendega veel iiri poiss Simon ja n88dseks 2rakolinud Sebastian ja Adrian. Aga eile teatasid meie armsad naabrid, et ei j6ua 88ri maksta ja kolivad meist paari km kaugusele, aga varsti l2hme soolaleivale.

Tervitused.

Mulle oleks ka nuud tervisi vaja. Nimelt olen haige j2rjekordselt. Aga natuke halvemini. Eile oli 3.ndat p2eva 38 palavik. Kuid 66sel t6usis temperatuur lausa 39-ni. 2rkasin 8les, kuna ei saanud neelatada ja pea tahtis valust l2bi voodi suruda. Ajasin Kadri 8les, sest ei suutnud ise p8sti seista, et teed teha. Kraadisin. 66l2bi higistasin. Hommikul t66le ei suutnud minna. Praeguseks on juba parem, palavikku ei olnud, pea ja silmad valutavad.

22.mail k2isime Townsvilles. M6tlesime, et ei viitsi koguaeg 6hes v2ikses k8las passida ja v6tsime 5-kesi ette s6idu. Plaan oli ka rodeole minna, olenevalt piletihinnast. K2isime. Ja oli v2ga p6nev. Ohtlikke hetki oli mitmeid. P2rast rodeo olime nii v2sinud ja k8lmunud, et Kadri oli vapper autojuht ja s6idutas meid koju.

Laup2eval algas mul palavik. Paha.

T2na hakkab telkust Wedding Crashers, naudin oma Maasika-Pohlateed ja kupsist.

Eile oli meil t66 juures pisike madu, vingerdaja selline. Ja paar m8rgist konna. Muidu ok :)

Ma tahan koju.

Jaana

Piilujad mul akna taga. Iga jumala 6htu.

Rand on meil paarisaja meetri kaugusel.

Selliseid kalu p88avad meie poisid.

Siukse paprika sorteerisin liinilt v2lja.

K6ik on endiselt korras. K2ime t66l. Paar pilti teile.

Kallid.

Heiheii, mu kauged kallikesed, kuidas teil läheb?
Mis nüüd siis mina, meie elu siin möödub nädalate kaupa ja kiiresti kuidagi. Rutiin on sees. Elame ikka 5kesi korteris, nädala sees meie Kadriga pakendame laos paprikaid ja poisid korjavad neid. Ei ole raske töö, aga tüütu on. Siiani oleme töötanud 3 päeva nädalas ainult, kuna ilmad ei ole väga ilusad olnud ning paprikad ei valmi nii kähku. Aga peagi peagi. Hakkavad rahad liikuma, heh. Õhtuti teeme süüa, vaatame telekat (Simpsonid, Masterchef, Koduperenaised, 2 ja pool meest jne.), vestleme naabritega. Naabrid on meievanused 2 prantsuse poissi ja 2 iiri tüdrukut ning 1 iiri poiss. Väga vahvad inimesed, nalja saab. Mingi aeg tagasi lõpetasin raamatu Slumdog Millionaire´i, nüüd hakkasin lugema Kaur Kenderi raamatut Pangapettus, päris huvitav. Mõnel päeval nädalas käivad poisid ühel jalkaväljakul persekat mängimas. Bruno ei saa aga eriti k6ndidagi, kuna tal 8ks jalg t2iesti l6hki. Kord oli tald, n88d siis p2kk ja varba alt. Siin tegelikult eriti midagi teha ei ole. Väike küla sarnane linnake. Ja kui raha ka pole, siis ei saa kuskile väljasõite ka teha, et midagi huvitavat teha. Aga ei kurda, meil on ju päike, palmid, ilusad rannad, kookospähklid, vapustavad teokarbid, paprikad, hehe, palju igavat vaba aega, oma elamine, toredad inimesed. Nädala lõpus oleme tavaliselt mõnusa joogise istumise teinud, siis on meile külla tulnud ka Karl, Vaps ja Päts. Üks reede käisime Airlie Beachil peol, nalja sai palju. Tutvusime eri rahvusest noortega. Hea keelepraktika. Nüüd üks päev käisin ühtede eestlasetega, keda tean Perthi ajast, Home Hillis, 100 km siit, neil külas. Seal sai ka backpackeris mitmetega inglise keeles suhelda. Mulle meeldib see. Ei taha ju ainult eesti keelt ka koguaeg rääkida. Siin Bowenis on palju palju eestlasi, 50 kindlasti. Mitmel korral oleme supermarketis mõnega kokku põrkand.
Täna on 17. mai ja minu musukese sünnipäev- Palju palju õnne kallis Kets! Loodan, et eilne pidu oli teil väga lõbus. Ilm on meil täna väga soe ja päikseline. Nii et kohe kihutangi päikse alla. Kuigi muidu on ilmad ikka jahedamaks läinud. Pilves ja tuuline, 25 kraadi ringis kõigub. Ja öösiti on juba päris külm, et peab ikka teki ka peale võtma, kui muidu magasime linadega.
Nädala algul olin ma päris haige. Külmetus. Tööl liini taga seistes ninast ainult vett nirises. Nüüd ma terve ja on Kadri kord. Luristab siin.
Mul on kohutavalt suur koduigatsus juba. Nii tahan koju oma armsate inimeste juurde. Enam ei lähe kaua, poolteist kuud veel. Eile näitas meil telekas Eurovisiooni poolfinaali ju, täitsa vahva, kodune tunne tekkis. Istusime kõik diivanil ja kuulasime. Ja Eesti lugu on niiii nii ilus. Külmavärinad ajas ihule lausa. Täna õhtul siis finaal, aga emme saatis mulle juba sõnumi ja tean, et Norra võitis ning Eesti 6. koht. Väga kihvt! Kõrval naabrid ka vaatasid ja mõtlesid välja mängu, et igaüks valib ühe riigi ning kui punktide andmiseks läheb, siis iga riik, nii palju kui punkte antakse, peab võtma nii palju pitse mingit lahjat alkoholi, sest muidu läheks hulluks. Ühesõnaga Norrat ma ei võta, kes jõuaks 12 pitsi koguaeg sisse juua, ehe. Aga noh, sellist asja ikka ei tee. Kõigil homme tööpäev.
Aa, järgmine nädalavahetus on Townsvilles, 200 km siit, rodeovõistlus, kuhu tulevad maailma parimad kohale. Meil siin on ka plaan sinna minna, mis oleks vapustav kogemus kindlasti.
Rohkem nagu ei tulegi pähe millestki kirjutada. Ma nüüd päikse kätte!
Tervitused,
Teie Jaana