1.Jaanuar

Kõigile mu kallitele ja lugejatele paremat uut aastat!
Kuidas siis meie aastat uut vastu võtsime. Nii. Läksime neljakesi, Kaarel, Maris, mina ja Kadri, randa oma snäkkide ja puuviljadega. Panime tekikese maha ja pidasime väikse pikniku. Päike oli juba loojunud. Kell oli 20.00. Tasapisi hakkas randa kogunema nii palju inimesi, eriti lastega perekondi. Saime aru miks, kell 21.00 hakkas pihta ilutulestik, mis oli lastele mõeldes, kes südaööni vastu ei pea. See oli täitsa ilus. Ookeanil oli mingi laev, mille pealt siis lasti ilutulestikku. mangod, melonid söödud, kõhud täis, käisime korra kodust läbi, et kopsikud ja teki ära viia. Võtsime 4 pudelit shampust näppu ja suundusime tagasi randa. Seal ootasid meid ees veel 4 eestlast. Meie majast tulid meiega kaasa veel 2 inglise tüdrukut ja 2 uus-meremaa poissi. Kell 23 hakkas ilutulestik pihta Coolangattas, mis asub meist 30 km eemal ning seda on meie rannast mööda rannikutpidi näha, neil on seal teine ajavöönd, ehk siis tund aega meist ees. See on huvitav. Jälgisime siis nende ilutulestikku. Meie südaööl rahvamass hakkas karjuma ja me soovisime Kadriga kõigepealt üksteisele head uut. Tahtsin kõigepealt Ketsi kätte saada, aga võrk oli koguaeg ülekoormatud. Minut hiljem sain ka Ketsi kätte. Hetk hiljem helistasin ka emmele. Pärast ilutulestikku läksime Kadriga klubisse, kuhu hiilisime salaja sisse, sest pilet oli 20 daala, ehehe. Tegime mõned tantsud ja tulime ära. Läksime tagasi randa ning soovisime inimestele head uut. Linna peal tegime ka politseinikega juttu, mis oli väga naljakas. Aga oleks võinud rahatrahviga lõppeda, ehhe. Tegelikult tahtsime päiksetõusu ära vaadata, aga ei jõudnud. Uni tikkus vägisi silma. Ostsime kebabi ja kobisime koju tuttu.
Olin paar tundi maganud, kui päike aknast nii valusalt jällegi mu jalgu kõrvetas. Meil pole siin toas konditsioneeri ega isegi mitte tiivikut ega puhurit. Hullumaja. Ärkasin üles ja kell hakkas saama 8, ehk siis Eestis hakkas igahetk saabuma uus aasta. Helistasin Ketsile, kes oli Joosepiga Tallinnas. Päev otsa me midagi teha ei viitsinud, loiusime niisama. Tervis oli hea, aga ilm oli nii lämbe ja kuum ja niiske, et raske oli olla. Kuigi ilm oli pilves ja päikest päeval enam otseselt ei paistnud. Päeva jooksul käisin 3 korda külma dušši all, telekat vaadates määrisin ennast jääkuubikutega. Kuna olime nii väsinud ja magamata, siis läksime kella 16 ajal randa, et veits värskes õhus ja ookeani maheduses magada. Magasime tunnikese. Käisime poest melonit ja hakkliha ostmas ning tegime kodus plovi. Nämma!
A, ma ei ole öelnud, et helistasime ükspäev oma superviserile, et äkki saame mõneks päevaks veel tööle minna ja veits lisaraha teenida, enne kui Perthi sõidame ja ta ütles, et 2.jaanuaril läheksime. Homme siis lähme tööle.
Teile ka vahvaid tulevaid tööpäevi :)
Minu uus-aastalubadus on vähem alkoholi juua, miinimum. Aga teie?
Siiralt,
Teie Jaana