19.detsember

Elu Chevronil
Kolisime eile, 18. detsembril, eestlaste majast välja Chevron Islandile, mis on umbes 2 km eestlaste majast eemal ehk siis kesklinnale lähemal, 3 minuti tee centrumisse. Väga mõnus. Kahekordne maja, kus elab veel 7 inimest, paar prantslast, mõned japsid ja inglaste paar. Kokku 6 tuba, meie Kadriga elame koos muidugi ja elamises on 6 magamistuba, suur köök ja pesuruum. Basseini pole  ja veel miinuseid- väga..väga räpane on. Mõned surnud ja elusad prussakad- tarakanid (iuuuuuu, õudne, nii suured ja endast pikemate tundlatega!!!) neid on muidugi siin Austraalias vist igal pool, vähemalt tubades, kus töötame ja koristame, millest ka kohe räägin. Inimesed siin on suhteliselt lohakad ja räpased ikkagi. Täna saime nii palju staffi töö juurest, nii söögimaterjali, kodutarvet, kuid kõige enam koristusmaterjale. Igasuguseid vahendeid, niiet nüüd saab oma elamise ka läikima lüüa. Mis aga kõige parem, meil on majas internet, jeee! 5 doltsi terve kuu. 23-ndal detsembril tulevad Kaarel ja Maris (kui te mäletate varasematest blogidest Melbournist) siia meie juurde majja. Hetkel nad kuskil Queenslandis farmis. Koos nendega sõidame siit kullarannikult jaanuari keskel Perthi, teisele poole Austraaliat. Seal pidid paremad palgad olema.
Täna, 19 detsil, oli liiga räige kuumus ikka, 35 kraadi kindlasti. Toas on täiesti võimatu olla, pisike tuba ka ju. Veits ajab asja ära puhurikesekene. (Siiani oli mul ammu valmiskirjutatud jutt)
Nii. 24 detsembril saime oma tuba vahetada. Majal on kaks poolt. Teisel poolel on samuti 6 tuba ja meie saime teisele, siin on palju ilusam, valgem ja puhtam. Palju valgust paistab tuppa. Siin elavad 2 iiri tüdrukut, uus- meremaalane, jaapanlane ja mingi üliaktiivne väsitav türklase näoga poiss, aga ma ei teagi kust ta pärit on. Nad on toredad ja sõbralikud, aga lõugavad vahel liiga kõvasti. Õhtu eel käisime Marise ja Kaarli ja Kadriga söögikraami ostmas ja tegime jõulusöögiks friikartuleid, hapukapsast, liha. Ja Kadri küpsetas ka kaneelisaiakesi. Pärast sööki läksime linna, et skypes kodustega rääkida, aga netipunkt oli kinni ning meie kodus on liiga aeglane ühendus. Jalutasin siis randa, kell oli kohe 12 saamas, ehk siis Eestis oli kell 16 ja helistasin mobiiliga omastele. Sel hetkel oleksin küll tahtnud olla kodus. Istusin siis randa maha, jallud liivas, kuulasin ookeani kohinat ja vaatasin tähti ning saatsin sõnumeid.
Ühikatubade koristamine. Detsembri keskpaigas käisime Bondi ülikooli ühikatube koristamas 2 nädalat. Varasemas hotellis oli meie supervaiser Magda, kes jagas meile tube ja abistas vahel. Ühikas oli meie supervaiseriks Greg, kes on Magda peika. Kusjuures nad on poolakad ja on Austraalias elanud 3 aastat. Nad on toredad. 30-aastased. Kutsusid meid ndale külla, et võiks grillima minna. Siiani pole me seda jõudnud. Nad tõmbavad koguag kanepit. Rääkisid, et kõik tõmbavad kanepit siin Austraalias. Juba 5-aastased poisiklutid tõmbavad. Ja pärast seda oleme aru saanud, et see tõesti nii ongi. Igal pool kõik suitsetavad kanepit.
Jõuludeks kutsusid eestlased grillima. Ehk siis 25. detsembril on austraalastel kõige tähtsam jõulupäev nagu meil on 24-ndal. 24 on neil kingituste ostmis päev, 25 on kõigil vaba päev, isegi supermarketid on kinni. Ja 26 on boxing day, kus igal pool on allahindlused ja ostetakse kaupa kokku. 25 siis käisime grillimas, kus meid oli kokku eestlasi ligi 20.
Coolangatta. Kaks päeva käisime Coolangattas hotelli koristamas, see asub pooletunni autosõidu kaugusel Surfersist. Väga ilus hotell, sp vajati sinna parimaid töötajaid, need olime meie , aga raha saime seal vähem kui teistes hotellides ja 26 detsembril oli meil viimane tööpäev. Jaa. Nii ongi. Ütlesime mänedzerile, et rohkem enam tööle ei tule. Sest makstakse nii vähe raha ja meid ei väärtustatud ja kasutatakse ära, samas kui teised töölised jõulude ajal tööle lihtsalt ei läinud ja ütlesid et on haiged.
Teleseriaalid. Põhilised, mida telekas näeb, on Simpsonid, 2 ja pool meest, Sõbrad, Vaprad ja ilusad, Kodus ja Võõrsil ( paar aastat Eesti omast ees, igatahes. Alf on endiselt tegija ja tal on blond elukaaslane) ja veel mingid kohalikud seriaalid.
Eile, 27 detsember, pidas Mart oma 26.aastast sünnipäeva. Kutsus meid meie endisesse elukohta. Seal oli ligi 15 eestlast. Ailen oli valmistanud 2 suurt tuunikala võileivatorti, mis maitsesid hiilgama hästi. Me jõime shampust. Pärast läksime linna peale, aga väsisin nii ära, et tahtsin koju minna.
Täna magasime kella 10-ni ning läksime pärast lõunat läksime randa. Vaba päev on ikka niiii hea. Õhtu poole hakkas nii tugevat padukat sadama ja välku lõi ja müristas hästi kõvasti. Päris õudne oli. Tegime riisi-tuunikala salatit.