Surfers Paradise

Aloha kallikesed,
Pole ammu näind-kuulnud. Me oleme nüüd kullarannikul Surfers Paradises. Alustan algusest.
Nii. Great Ocean Roadist ma lühidalt rääkisin..aga ikkagi, see oli niii ilus! Pilte ma pole siiani jõudnud jah veel siia üles riputada..teen seda lähiajal. Igatahes, me taibukad avastasime, et minu mp3-mängijaga saab ka ju mälupulka asendada, nii saime me mõned juba üles panna, aga lihtsalt laadis kaua..seega palju ei jõudnud.
Reede, 7.november siis. Pärast ookeani trippi läksime oma endisesse backpakersisse ja küsisime üheks ööks tuba, saime jällegi 6.ndale korrusele, aga meie endist tuba ei olnud vaba ja saime tuppa 606. Seal oli kaks iiri tüdrukut, kes magasid. Tutvusime. Sõbralikud olid nad. Käisime dušši all, panime riidesse ja läksime alla pooldi ning ostsime Kadriga kumbki ühe Bacardi Breezeri 4paki. Heleroosa greibi oma, kõige parem nendest. Läksime siis alla 3.ndale korrusele chillima, Bacardid näpus ja pool tunnikest netiaega. Rahvast oli palju. Me siis mõtlesime ka, et katsume seltskondlikumad olla ja inimestega seal tutvuda ja juttu puhuda. Kokkuvõttes istusime seal ringis ja rääkisime soomlase, rootslase, sakslase, hollandlase, iirlasega. Mina rääkisin saksa ja inglise keelt, Kadri soome ja inglise. Väga tore oli. Sealt läksime edasi ühte lounge-baari ja saime tasuta sisse, mingi electro muss oli, tantsisime mingi pool tundi, rohkem ei suutnudki. Enne „koju“ jõudmist käisime läbi friikartulite maailmast J. EI olnud kõige paremad. Magama.
Järgmine päev pidime backpakersist check-outima kell 11, magasin kella 10-ni ja panime end valmis. Jätsime oma kohvrid alla lukukappi. Käisime veel ringi linna peal. Lõpuks jõudsime ka Eureka torni. Väga kõrge pilvelõhkuja. 297 meetrit ja 88 korrust. Viimased korrused olid 24 karaadisest kullast. See Eureka torn on üks maailmaimedest, nii vähemalt sain aru. Sealt nägi tervet Melbourne. Võimas vaatepilt.
Läksime oma asjadele backpakersisse järgi ja tegime seal veel aega parajaks. Vestlesime eilsete tuttavatega, vahetasime telefoninumbreid. Üks lubas, et kui varsti auto ostab, võtab meid Austraalia ringi peale tegema kaasa. Ja tutvused tulevad siin ainult kasuks..seda just tööotsimisel.
Lennujaama sõitsime juba kell 15, lennuk väljus kell 17.45. Lennujaamas oli selline odav pood, kus KÕIK asjad maksid ainult 20 daala, ostsin omale armsa helekollase käekella..ehe.
Lennu ajal päike paistis ilusti, aga kui hakkasime Gold Coasti jõudma, siis läks nii järsult pimedaks ja meie üllatusesks siin on kell 19 juba pime. Ja vihma sadas L aga oli õudsalt lämbe ja umbne.
Siin toimus eestlaste soolaleivapidu, sõime oma kõhud täis. Veits vestlesime ja siis magama.
Täna, pühapäeval, on ju isadepäev. Ootan Eesti hommiku ära, siis saadan oma issile ka sõnumi. A, meie uuest elamisest. See on üks ühekordne eramaja. Siin on 4 tuba. Meie Kadriga ühes toas, kus kummalgi on megasuuuur voodi. Luksus. Lahe elamine on, 2 teleka-chillimise tuba, köök kõigega, dušš, wc, pesuruum, aed. Palju ruumi. Siin on 2 paarikest ja meie sõber Mart Viljandist. Aga me pole päris kindlad, kas siia jääda tahame, seda selle maja valdaja pärast. Oleme täna juba palju uurinud tööpakkumisi, varsti hakkame helistama, või siis homme rannas olles teeme seda :P Täna on pilves. Siin Surfers Paradises on nagu O.C filmis, nagu Californias. Gold Coast on pikk rannikuäärne kuurortlinn, Surfers Paradise on üks linnaosa. Kõik on ookeani ääres.
Olks, me nüüd linna peale elu uurima ja kuskile netti, et saaksin selle jutu blogisse panna.
Igatsen Eestit, aga ara veel ei taha tulla.
Kallid


Nii, oleme nuud netipunktis, tund maksab 2,5 daala tund. Tulime just rannast, kus chillisime 10 eestlasega (jaa, siin neid paris mitu).
Kallid, kallid, kallid!