aasta viimane päev

Tere kullakesed!
Me käisime eile kinos "Australia"t vaatamas. Siin on see muidugi väga kõne pakkunud film ja Nicole Kidman ning Hugh Jackman on väga tegijad siinmail :) See olevat väga kallis film, millele on hullult raha alla pandud. Minule see film väga meeldis, Kadrile ka. Lõpus pisarad ainult voolasid. Mitte et ta nüüd väga kurb film oleks. Kuigi ma kujutasin seda flmi teistsugusena ette, aga mina soovitan vaatama minna. Loodus on ilus. Vaataksin veel.
Nii, meil on kell igatahes juba 19 õhtul, ehk siis valmistume aasta ära saatmiseks. Tulin just dušši alt ja viskan maika selga ning minek. Ostsime melonid, mangod, krõpsud ja joogid valmis ja lähme kõigepealt randa piknikule. Siis tuleme võtame kodust shampused ja hakkame paugutama. Uudistes rääkis, et meil siin Gold Coastil Surfersis tuleb kõige kõvem ilutulestik üldse. Võtame videokaamera kaasa, siis saate ka näha. Kunagi.
Igatahes, tupsunupsukesed, soovin teile kõike head ja paremat ja et oma mured vanasse aastasse saaksite jätta ning uuel rõõmsalt edasi. Et ikka üksteisest hooliksite ning kui tekivadki arusaamad, siis need omavahel rahulikult rääkides selgeks teha. Kallid teile!
Vennakene, kallis- head Silveri nimepäeva Sulle! ;)
Näeme uuel aastal, mu armsad.
Teie Jaana

19.detsember

Elu Chevronil
Kolisime eile, 18. detsembril, eestlaste majast välja Chevron Islandile, mis on umbes 2 km eestlaste majast eemal ehk siis kesklinnale lähemal, 3 minuti tee centrumisse. Väga mõnus. Kahekordne maja, kus elab veel 7 inimest, paar prantslast, mõned japsid ja inglaste paar. Kokku 6 tuba, meie Kadriga elame koos muidugi ja elamises on 6 magamistuba, suur köök ja pesuruum. Basseini pole  ja veel miinuseid- väga..väga räpane on. Mõned surnud ja elusad prussakad- tarakanid (iuuuuuu, õudne, nii suured ja endast pikemate tundlatega!!!) neid on muidugi siin Austraalias vist igal pool, vähemalt tubades, kus töötame ja koristame, millest ka kohe räägin. Inimesed siin on suhteliselt lohakad ja räpased ikkagi. Täna saime nii palju staffi töö juurest, nii söögimaterjali, kodutarvet, kuid kõige enam koristusmaterjale. Igasuguseid vahendeid, niiet nüüd saab oma elamise ka läikima lüüa. Mis aga kõige parem, meil on majas internet, jeee! 5 doltsi terve kuu. 23-ndal detsembril tulevad Kaarel ja Maris (kui te mäletate varasematest blogidest Melbournist) siia meie juurde majja. Hetkel nad kuskil Queenslandis farmis. Koos nendega sõidame siit kullarannikult jaanuari keskel Perthi, teisele poole Austraaliat. Seal pidid paremad palgad olema.
Täna, 19 detsil, oli liiga räige kuumus ikka, 35 kraadi kindlasti. Toas on täiesti võimatu olla, pisike tuba ka ju. Veits ajab asja ära puhurikesekene. (Siiani oli mul ammu valmiskirjutatud jutt)
Nii. 24 detsembril saime oma tuba vahetada. Majal on kaks poolt. Teisel poolel on samuti 6 tuba ja meie saime teisele, siin on palju ilusam, valgem ja puhtam. Palju valgust paistab tuppa. Siin elavad 2 iiri tüdrukut, uus- meremaalane, jaapanlane ja mingi üliaktiivne väsitav türklase näoga poiss, aga ma ei teagi kust ta pärit on. Nad on toredad ja sõbralikud, aga lõugavad vahel liiga kõvasti. Õhtu eel käisime Marise ja Kaarli ja Kadriga söögikraami ostmas ja tegime jõulusöögiks friikartuleid, hapukapsast, liha. Ja Kadri küpsetas ka kaneelisaiakesi. Pärast sööki läksime linna, et skypes kodustega rääkida, aga netipunkt oli kinni ning meie kodus on liiga aeglane ühendus. Jalutasin siis randa, kell oli kohe 12 saamas, ehk siis Eestis oli kell 16 ja helistasin mobiiliga omastele. Sel hetkel oleksin küll tahtnud olla kodus. Istusin siis randa maha, jallud liivas, kuulasin ookeani kohinat ja vaatasin tähti ning saatsin sõnumeid.
Ühikatubade koristamine. Detsembri keskpaigas käisime Bondi ülikooli ühikatube koristamas 2 nädalat. Varasemas hotellis oli meie supervaiser Magda, kes jagas meile tube ja abistas vahel. Ühikas oli meie supervaiseriks Greg, kes on Magda peika. Kusjuures nad on poolakad ja on Austraalias elanud 3 aastat. Nad on toredad. 30-aastased. Kutsusid meid ndale külla, et võiks grillima minna. Siiani pole me seda jõudnud. Nad tõmbavad koguag kanepit. Rääkisid, et kõik tõmbavad kanepit siin Austraalias. Juba 5-aastased poisiklutid tõmbavad. Ja pärast seda oleme aru saanud, et see tõesti nii ongi. Igal pool kõik suitsetavad kanepit.
Jõuludeks kutsusid eestlased grillima. Ehk siis 25. detsembril on austraalastel kõige tähtsam jõulupäev nagu meil on 24-ndal. 24 on neil kingituste ostmis päev, 25 on kõigil vaba päev, isegi supermarketid on kinni. Ja 26 on boxing day, kus igal pool on allahindlused ja ostetakse kaupa kokku. 25 siis käisime grillimas, kus meid oli kokku eestlasi ligi 20.
Coolangatta. Kaks päeva käisime Coolangattas hotelli koristamas, see asub pooletunni autosõidu kaugusel Surfersist. Väga ilus hotell, sp vajati sinna parimaid töötajaid, need olime meie , aga raha saime seal vähem kui teistes hotellides ja 26 detsembril oli meil viimane tööpäev. Jaa. Nii ongi. Ütlesime mänedzerile, et rohkem enam tööle ei tule. Sest makstakse nii vähe raha ja meid ei väärtustatud ja kasutatakse ära, samas kui teised töölised jõulude ajal tööle lihtsalt ei läinud ja ütlesid et on haiged.
Teleseriaalid. Põhilised, mida telekas näeb, on Simpsonid, 2 ja pool meest, Sõbrad, Vaprad ja ilusad, Kodus ja Võõrsil ( paar aastat Eesti omast ees, igatahes. Alf on endiselt tegija ja tal on blond elukaaslane) ja veel mingid kohalikud seriaalid.
Eile, 27 detsember, pidas Mart oma 26.aastast sünnipäeva. Kutsus meid meie endisesse elukohta. Seal oli ligi 15 eestlast. Ailen oli valmistanud 2 suurt tuunikala võileivatorti, mis maitsesid hiilgama hästi. Me jõime shampust. Pärast läksime linna peale, aga väsisin nii ära, et tahtsin koju minna.
Täna magasime kella 10-ni ning läksime pärast lõunat läksime randa. Vaba päev on ikka niiii hea. Õhtu poole hakkas nii tugevat padukat sadama ja välku lõi ja müristas hästi kõvasti. Päris õudne oli. Tegime riisi-tuunikala salatit.

Kurb olen.

Eile kaisime rannas ule 2 nadala.

Mopsti!

Nii, mul laheb endiselt hasti. Kets voiks ka siin olla, siis oleks maailma koige parem!
Ja teate, tuli ikkagi valja, et mu palk oli ligi 700, kuna votsin valjavotte ja seal oli koik oigesti, hoopis Jape palk, mis tuleb minu kontole, oli arvatust vaiksem. Nii et on hasti. Jaaa. Kaisin shoppamas. Ostsin omale ulinunnud, maailma ilusamad paevitused(oranzi-mustaga), siis roostevarvi kleidi, kahed baleriinipapud. Siis nadala algul ostsin taistallal platvorm rihmikud..uiuiui kui seksikad. Siin on rihmikud nii in kui in. Koik poed tais neid. Algul tahtsin osta madalad ja siis mingid kontsad ka, aga nuud sain 2 uhes.
Kirjutasin, et mul mp3 mangija ei toota enam, nii, ostsin siis uue mp3 esmaspaeval, aga eile lakkas ka see tootamast ja tana kaisin vahetamas ja maksin veits juurde ning ostsin hoopis 8 GB iPod Nano. Oranzi jallegi. Mul oranzihaigus hetkel. Siin maksis see 1000 krooni vahem kui Eestis.
Tsauplau praeguseks, lippan!
Kallid
J.

7. detsember

Mõõna periood. Fotokas katki, MP3 ei tööta, palka tuli vähem kui lootsin, majas inimeste vahel tekkisid intriigid. Njah.
Tegin fotoka lahti ja ekraan vireleb ja pilti ei näita. MP3-le panin pildid ja oma blogi jutu peale ja kui netipunkti läksin, oli tühi ja enam ei lase muusikat ega midagi peale panna (olin valmis kirjutanud mitme päeva blogijutud ja nüüd pean uuesti kirjutama). Kahju, sest kasutasin seda ju mälupulgana ja töö juures koristades koguaeg kuulasin muusikat. Jama. Palk tuli reedel, aga paraku ainult 600 doltsi, arvasin et 700 ikka tuleb ära (11 päeva eest siis 4800 krooni ainult. Samas ainult 4 tunnised tööpäevad ka). Reede õhtul istusime siin maja taga aias ja jõime veini. Ma olin lõpuks juba täitsa purjus. Läksin ühe eestlasega tülli. Õnneks leppisime ära ja nüüd on kõik korras ja asjad selgeks räägitud.
Tahest tahtmata tekivad intriigid, kui majas elab kümme inimest. Tülid on põhiliselt seotud koristamisega, nõude pesemisega. Ja ma vihkan, kui inimesed enda järel ei korista. Tuled töölt (hotellide koristamiselt) ja koju teiste järelt koristama. Kas kokk viitsib kodus süüa teha? Võib öelda, et olen Mrs Proper juba.
Oeh, katsun nüüd tagant järgi meenutada, mida juba eelmisesse, kadumaläinud blogisse, kirjutasin...nii, eelmisel pühapäeval oli esimene advent. Ka meie tähistasime seda ühe küünlaga. Paremat ei leidnud, kui väikse roosa tordiküünla ja selle pistsime ühe koogiplötsi sisse, kuna ei seisnud muidu püsti. Meisterdasime punasest ja rohelisest paelast lipsukesi ja panime ustele. Väga armas sai, aga jõulutunnet siinolles küll ette ei kujuta. Poed on ära ehitud ja majadel on elektriküünlad küljes, poodides lastakse jõululaule, aga siiski harjumatu suvel jõule pidada.
Oleme Kadriga nüüd käinud 13 päeva jutti tööl, homme üle pika aja day off. Oi, aga inimesed on ikka hotellidesse jätnud igat näga. Reedel saime näiteks 3 veinipudelit, 3 õlu, 2 krõpsupakki, dip, mahlapakke ja unustatud oli ka väga hea Ministry of Soundsi cd-plaat. Täna saime terve piimapaki, 2 karpi mune, 2 pakki võid, dussikreemi, krõbuskeid, müslit, kastmeid, 4 liitrise jäätise, 24-se paki mahlapulki, suure karbi shampinjone ja muidugi hunnik pop-ajakirju ja palju muud.
Nädala alguses käisime väiksel shoppingul, ostsime lühikesed püksid- Kadri armsad Billabongi omad, mina Austraalia lipuvärvi. Vahva.
Plaanime järgmine nädal vist Whiteheaven beachil ära käia. Kuna seal elu hästi kallis, siis ainult paariks päevaks! See on super ilus koht, paradiis oma valge liivaga ja Austraalias olles on kohustuslik seal ära käia. Mingi hetk mõtlesime ka, et läheks aastavahetuseks Sydneysse ja siis sealt kuhugi edasi farmi, aga nüüd mõtleme, et raha kokkuhoiu mõttes jääme veitsaks veel siia ja teenime veel raha kuni päris tüdimus tööst tuleb.
Kõik päevad on olnud niiii kuumad ja lämbed, et raske on olla. Töötamisest rääkimata, õnneks natuke aitab tubades konditsioneer ka, kuigi ükspäev oleks peaaegu minestanud juba. Öösel on nii umbne magada, õhku pole, ei aita see tiivik ka.
Oi, täna nägime oma aias, kus mürgiämblik omale võrku punus. Õudne nägi välja see ämblik ja siis jäi sinna kärbseke lõksu, vaeseke. Ja ma olen nüüd kohvijooja, jaaa. Täitsa hea enesetunne on kohe. Värske ja energiline ning kõhule, MINU kõhule kasulik, ehehe. Hommikuti enne tööle minekut ärkan varakult üles ja teen kohvi ning lähen aeda istuma ja naudin lindude ja putu-mutukate häälitsusi. Kell 4 hommikul päike tõuseb ja kell 7 paistab juba lagipähe.
Olgu musukesed, ilusat teist adventi teile.
Mõtlen teie peale.
Jaana

28.november

Aloha aloha aloha
Kuidas teie päev möödus/möödub? Me kõmpisime hommikul siis hotelli tööle ja voilaa, öeldi, et tööd ei ole anda, minge koju. Okeiii, oli ka väga kuum hommik, miks mitte siis :) padavai ranna poole ja siruli. Ei olegi kunagi nii varakult randa läinud..päike oli kuumem kui muidu. A, töö juurest leidsime väikse surfilaua ka, mille võisime kaasa võtta, nii et käisin ka sellega surfamas, aga ei osanud nagu eriti, ehehe. Vesi on endiselt soe, 25- 26 kraadi. Mõnus. Lained olid täna võimsad, käisin ka hulpimas, aga krt, päevkad lendavad seal ju seljast. Sain siis Joonase ja Aileni käest kalipso ja läksin uuesti, much better, ehee. Aga siis tulid suured tugevad lained, mis surusid mu valusalt vastu põhja ja enam ei tahtnud seal olla, ei saanud hingatagi. Vesi on väga vastikult soolane ja silmad hakkavad kipitama. Olime üle kahe tunni rannas ja koju jõudes avastasime endid täitsa kõrbenuna.
Eile oli vihmane ilm, vaba päev. Terve päeva asjatasime toas. Koristasime tube, pesime pesu, vahetasime voodipesu, tegime süüa. Me siin olles oleme ikka igasugu häid sööke teinud, piima aedviljasuppi, täidetud ja magusaid pannkooke, pasta-, riisi- ja kartuliroogasid. Me siin ka valmistume jõuludeks, oleme juba kahel korral kaneelisaiu küpsetanud. Eile ostsime hunnik puuvilju: banaane, nektariine, arbuusi, meloneid, papaiat, kiivisid. Tegelikult võikski neid iga päev süüa, tuleks kasuks ja käisime ka odavas marketis nimega ALDI, mis on teada tuntud saksa poekett.
Rahadega on tegelt suht kitsas, niiet..ehehe..tuleb tööd juurde otsida, mis muud, sest makstakse küll hästi, aga töötunde tuleb nädalas nii vähe, mingi 20 tuleb vist.
Teil vist tegelikult ei ole aimu, kui kallis siin elamine on võrreldes Eestiga. Aga näiteks meie maksame üüri iga nädal, nädala üür on 125 dollarit per face, ehk 1000 Eesti krooni näkku..seega kuu tuleb 4000. Aga meid on siin majas 10 inimest. Ja see kusjuures on veel kõige odavam, mujal backpakerites on ligi 200 doltsi nädal, mis peaks ka tegelt nagu odav olema. Hetkel elan veel oma säästudest ja ootan palgapäeva..aga kui tööd ei ole, siis ma ei tea mis saab. Nii et, kodused, kui jõuludeks kingitust saada tahate, siis saatke mulle oma kingituste jaoks raha, ehehehe. Mul paar asja on valmisostetud tegelikult.
Mul oleks uusi päevitusi vaja, sest praegused juba ära pleekinud ja väljaveninud ja jamad. Ja tahaks uut kleiti.
On reede, vahvat nädalavahetust teile kõigile, meie aga lähme homme-ülehomme tööle. Päikest!

26. november

Tsau, mis teete? Me käisime 2 päeva tööl ja homme on vaba, sest pole tööd. Reedel uuesti. Nüüd oleme juba päris kärmed, tegime kolme magamistoaga korteri 4,5 tunniga, peaks jõudma 4 tunniga. Aga saime teada, et makstakse ikkagi ka ületehtud tundide eest, niiet ..pole paha J ja kuulsime, et järgmine reede on esimene palgapäev, annan siis teada, palju on, ehehe
Üleeile leidsid itimehed (Henri ja Tarmo), Mart ja Jäpe siit lähedalt kookosepuu. Mart ei saanud hakkama puu otsa ronimisega, üritas ka teist korda, aga ei miskit, ahahha, aga Tarmo ronis osavalt oma 5-6 meetrise puu otsa ja viskas sealt 3 kookospähklit alla. Õhtul lõigati pähkel pooleks ja nosisin seda päris palju näost sisse, nii hea oli. Vaatasime õudusfilmi „1408“.
Eile oli kadripäev, kinkisin Kadrile ühe jogurti, ihiihi. Viskasime Kadriga voodilinad pähe ja jooksime kõrvaltoa uksele katri, laulsime kadrisantide laulu ja puha. Meil oli väga naljakas igatahes :D Ajasime ka Jäpe üles ja laulsime tallegi. Soovisime kõigile erinevaid õnnesid. Vastu aga ei antud mitte midagi..
A, ükspäev ostsin omale uued päikseprillid ka, kaua ma siin kuumas ikka silmi kissitan. Samas aga kaotasin oma ilusa roosa kivikestega kõrvarõnga ära, kui jetiga sõitmas käisime, see on kurb, nuuks.
Praegu sajab väljas vihma.
Anzelikale palju õnne!
Ja issi, miks sa mulle sõnumeid vastu ei kirjuta?
Mõelda vaid, kuu aja pärast on jõulud juba läbi..
Igatsen kohutavalt Ketsi ja ma ei suuda mõista, kuidas ma sain niimoodi teha, et ilma temata siia tulin. Väga raske on. Nii mõnna oleks koos siin olla. Siin majas on kaks paarikest, kes saavad koos olla, kurvaks teeb.
Olgu nupsukused, nautige lund kuniks veel jätkub. Loodan, et jõuludel maa valge, siis ikka õige jõulutunne ka, erinevalt meil siin..valge liiv sobib ehk ka ;)
Tsau pakaa!

23. november

TSauks, mis teete? Me olime paev otsa uhel saarekesel, mis oli nagu paradiisisaar valge pehme liivaga. Maja uurile andja, Annes, kutsus meid kaasa sinna jetiga soitma. Jape tuli ka meiega,( teised 3 Eesti poissi soitsid eile siit linnast ara Brisbanei, Jape jai siia) Seal olid veel moned inimesed,aga mitte nii nagu muidu randades, monus omaette saareke. Soitsime jetiga ja kaasas oli ka Tube, ehk siis siuke suur kummirongas, nooriga jeti kuljes ja jeti veab sind jarel. See oli kihvt..naerda sai nii palju. Tagumikul hakkas aint valus. Lopuks aga tegi jett niisuguseid trikke, et kukkusin sellega nii umber nagu lutsukivi, see oli ka valus :D
Praeguseks aga olen sellest paikesest ja veemonudest nii vasinud.
Muuseas, meil siin lendavad ilusad varvilised papagoid igal pool ja ohtuti lendavad suured nahkhiired.
TSau!

21. november

20. November.

Palju palju palju õnne Maarjale sünnipäevaks! Et teil vahva pidu tuleks. Olen mõtetes teiega. Täna terve öö välgutas ja müristas, päris õudne oli. Aga hommikul kui kell 7.15 ärkasin, et tööle minna, paistis päike nii kuumalt ja nii kõrgel, nagu oleks juba keskpäev. (Olen ma ikka mainind, et ajavahe Eestiga on 8 tundi jah? Seega kui mina ärkasin, oli teil 23.15.) Järjekordne tööpäev- viies. Kõndisime jällegi mõned kilomeetrid hotelli (edasi-tagasi 4 km, eelmisesse hotelli käisime ka jala, sinna edasi-tagasi oli 8 km) ning kell 9 alustasime kevadkoristusega. Hull töö ikka. Kaua ma seda teha ei jaksa, õhtuks nii omadega läbi. Higi koguaeg jookseb, kuigi konditsioneerid on ka sees. Aga rõdu aknaid väljas on nii lämbe pesta ja käed lõpuks nii surisesid. Öeldi, et homme tööle ei pea minema, sinna vajatakse meid alles järgmisel pühapäeval, et seni kontrollitakse koristatud tube. Näis mis saab, vb järgmisel pühapäeval meid siin enam polegi, äkki saame farmi. Igatahes palju me siin ei teeni, elamis- ja söögiraha ainult..ei tea kuidas tagasisõidu piletiraha kokku saan, hmm? Homme lubas ka kuuma ilma, seega tuleb rannapäev. Kell 16 jõudsime koju. Nüüd pessu ja mõned suutäied ning linna peale, et siis pärast netti. Väljas niii soe ilm. Õhtul hiljem peaks välja ka minema vaatama, mis toimub, muidu koguaeg nii väsind olnud ja järgmisel päeval töö olnud, et polegi toast välja saanud. Eesti poiste juures käisime üleeile korraks läbi, mängisime kaartidega valetamist ja vaatasime telkut. Neil täitsa ok elamine, 2 magamistuba, üks elutuba koos köögiga ja väike rõdu, aga ei mingi luks muidugi nagu meil :P Nad otsivad ka tööd, aga majanduslangus annab ka siin tunda, tööd on väga raske saada ja paljud firmad on kinni pandud nagu kuulnud olen.
! Kui te mulle Eesti numrile sms-i saadaksite, kehtib teil tavaline enda operaatori hind, niiet võite seda ju teha, mulle meeldiks see.
Kõige rohkem valutavad mul jalad, sellest kõndimisest arvatavasti. Pole ju harjunud. Kadri ütles, et kui Eestisse tagasi läheb, siis rohkem jala ei käi, ehehe

19. november

Tereeee...
Kuulsin, et teil tuli lumi maha. Vat kui vahva. Matu jaoks esimene lumi ju J Meil on viimastel päevadel sadanud vihma ja siin lähedal Brisbanes marutab tugev torm. Ma ei tea, kas teil uudistes on näidanud, aga selles on hukkunud 9 inimest ja väga paljude kodud on hävinenud. Meil siin ka välgutab, üleeile nägime maja eest, kuidas lõi kõige kõrgemasse pilvelõhkujasse sisse. Olenemata vihmast on siiski lämbe ja vastikult niiske, et nahk kleepub koguaeg. Aga hea et sajab, sest me käime tööl ja randa nagunii ei saaks, ehhee. Ja Kadri sonis öösel nii kõvasti, tõusis istukile ja hõikas „Ärge võtke meie riideid! KUULETE vä?!“ ning vajus magama tagasi. Mina jumala hirmul, süda puperdas sees, et mis nüüd lahti. Aga Kadri käskis mul tagasi magama jääda.
Täna olime teises hotellis tööl, kus teeme nii öelda kevadkoristust, see tähendab, et peseme aknaid, rõdu, pesumasina tagused ja selliseid asju, mida muidu ei teeks. Oi, aga see väsitas. Kokku töötasime 6,5 tundi. Igatahes lõpetasime viimastena, ma ei saa aru, kas siis meie oleme nii aeglased või teeme liialt korralikult ja teised lihtsalt usinamad. Õhtul pärast pesu tegi Kadri pannkooke ja täitsime need shampinjoni, singi, sibula ja juustuga..nämm! Siis istusime teleka taha ja lihtsalt puhkasime, mitte midagi ei viitsinud teha. Ei jõudnud käsigi liigutada, et blogi oma läpakas valmis kirjutada netti minekuks. A, tegime ABN-i ka ära, nüüd oleme FIE-d, ehk siis ise peame maksma makse. Siin pea iga ühel on ABN, kes kuskil töötada tahab. Nüüd peaks lihtsamalt tööd ka leidma kui vaja.
Ma ei rääkinud eelmises blogis, kui hotelli tavakoristust tegemas käisime, siis saime omale terve pudeli Malibu likööri , pudeli Jim Beam viski ja veits Smirnoff Red. Jimi Beami andsime neljale Eesti poisile vahetuseks, kuna nad leidsid ilusa uue tüdrukute dressika ja nad andsid selle meile. Good deal.

korraks tulin

tulin korraks netti, et maluka pealt oma blogijutt siia koppida, aga krt, unustasin oma jutu malukale koppida, niiet, homme mul vaba paev, siis tulen netti ja panen jutu ules, seniks aga saate surnud kanguru imetleda, kellest kunagi kirjutasin :)
Tahaks kaa lume sees hullata :D

Esimene ametlik toopaev

Jah, nii on. Eile, puhapaeval, tegelt kaisime ka juba harjutamas. 3 tundi koristasime hotellituba. See oli nagu proovipaev.
Tana siis. Hommikul pool 9 kodisime "The Wave" hotelli ja sealt anti meile oma karu koos koristusvahenditega ja soitsime 31-sele korrusele. Vaga luks elamine. Pohimotteliselt terve korrus on uks sviit. Seal oli 3 magamistuba, 3 vannituba, suuuur puhketuba ja veel palju ruumi. Seda pidime siis koristama hakkama ja me tegime ikka vaga detailselt ja korralikult ja..loomulikult aeglaselt :D Tegelikult oleks selle toa koristamise eest saanud 1 kogenud tootaja 60 daala ja seda umbes kahe tunniga, aga meie tegime Kadriga kahekesi ja 4 tundi , niiet..arvutage ise :D odav toojoud mis :D Saime kumbki tanase paeva eest 30 daala siis. Peame olema kiiremad. Seal makstaksegi tubade jargi, mitte tunnihinda. Vaike tuba 22,50.-, keskmine 33.- ja suur 60, mingi oli veel ka 52.- vist. Homme lahme jalle, niiet eks nais. Eile koristasime vaikest tuba.
Olgu, polegi rohkem aega kirjutada.
Tsauuu!

Päev hipilinnas. 15. november.

Magasime Kadriga täna kauem kui tavaliselt. Kuigi eile õhtul vaatasime kodus filmi ja läksime magama juba enne südööd. Film oli kurb- „P.S. I love you“. Saab nutta. Eile jäi Kadri ka haigeks- köha, nohu ja kurguvalu, öösel ärkas tugeva köha peale lausa üles ja võttis antibiotsi.

Ärkasime kell 10, sõime hommikust ja alustasime sõitu Nimbenisse. Oli tulikuum päev ja väga umbne. Läksime kahe autoga. Ühes autos mina, Kadri, Joonas ja Ailen (üks paarike siit majast, kus elavad eestlased... tegelikult, ma ju ei olegi rääkinud, kes me siin üldse elame..kokku on meid 9. Mina, Kadri, Joonas ja Ailen, Kristo ja Sigrid, itimehed Henri ja Tarmo ning sultan Mart. Selle hüüdnime panime meie talle Kadriga, sest ta loovutas meile oma toa, kus on kaks hiiglaslikku voodit, aga ise peab magama ees koridoris formeli kujuga lastevoodis, kus on kalapoeg Nemo tekikott ja padi. Et siis nüüd ta arvab, et me peaks teda teenendama ja ta meie sultan, aga seda ta võibki unistama jääda. Nagunii ta enamus ajast joob ja koju tulles vajub sinna magama.) igatahes, läksime kahe autoga. Ühes kliimaseadmega Mersu tšiibis olime meie, Joonas ja Ailen ning autojuht Annes, kes meile seda maja üürib ja kes meid ka nüüd sellele sõidule kaasa kutsus. Teises autos itimehed, sultan ja Kristo. Nende auto oli vana ja igast otsast katkine Holden. (Teadupärast on siin Austraalias enamikel Holdenid. See on sama mis Opel. Lihtsalt siin on nende nimi Holden Omega, Holden Corsa, Holden Astra jne. Imelik.) Kristo naine Sigrid ja Annese naine Eneli jäid koju.
Võtsime benssu ja läksime. Väga mõnus maastik oli. Kaugelt kaugelt oli näha kõrgeid metsamägesid pilvede sees. See oli meie sihtmärk. Seal nende vahel asub linnake nimega Nimbin. See on põhimõtteliselt kanepilinn, küla pigem, millest läbi läheb üks asfalttee ning mõlemal pool teed on närused majad, mis meenutavad mulle filmidest nähtud Rodeo Saloone. Inimesed on seal koguaeg pilves, majad on vikerkaare värvides, igal pool joonistatud pilte, mis viitavad kanepile ja selle toredusele. Igas poes müüakse kanepiküpsiseid ja kanepimärkide ja oludega särke, pükse, piipe, sõrmuseid ja mida iganes. Teised rääkisid nendest küpsistest, et olid kunagi proovinud, et täitsa naljakas oli paar tundi olnud. Ma siis ka ostsin ühe endale, et ära proovida. 5 dollarit tükk. Neil kasvab seda vist nagu umbrohtu. Aga inimesed on jubedad, eriti veel naised. Nii ära tõmmanud, et näod sisse vajunud. Ühes käes kanepipiip, teises lapsehakatis, kes tundus ka õnnelik olevat. Linnas oli 34 kraadi sooja. Liiga palav. Kliimaga autost välja astusid, kohe higi näos leemendas. Kaua me ei olnudki, tegelikult suht kõhe tunne tekkis seal.
Tagasiteel veidi maad sõites nägime tee ääres okastraadi taga heinamaal üht meest midagi korjamas. Saime aru, et korjab neid hallutsinatsiooniseeni. Pidasime kinni ja pärisime aru, meiega olnud poisid leidsid ka mõned ja võtsid kaasa. Natuke maad edasi sõites peatusime teeäärses väikses majakesed, kus müüdi puu- ja juurvilju. See koht ja maastik ja ümbruskond üldse meenutas mulle õudusfilmist „Wrong turn“, kus noored keset tühermaad asuvast mittetöötavast bensujaamast teed küsivad ja neid valele pöördele suunati ning metsavahelisel teel neid tapma hakati..aga meiega nii ei juhtunud. Lihtsalt see ümbrus. Seal küsisid poisid nende seente kohta, et kas õiged ja kuidas süüakse ja mis värk on. Said nii vastused kui ka netiaadressid sellekohase infoga. Jällegi natuke maad edasi sõites nägime tee ääres paaaabulindu. Jaaa, pikkade värviliste sulgedega. Pidasime loomulikult kinni ja tegime autoaknast pilti, et mitte ära ehmatada. Ta hakkas ületama teed, kui vastassuunast kihutas auto. Viimasel hetkel ta hakkas kiirustama just selle auto ette ja tõusis õhku, kuid saba põrutas vastu aknaklaasi ja tal lendas peotäis sulgi küljest. Ma korjasin ka omale kaks tükki, ühe andsin Kadrile. Seal samas kasvas ka väike banaanipuu, mille küljes kobar väiksed rohelised banaanid. Muidugi näppasin ühe omale ja teise Kadrile. Loodus on siin nii eriline ja vaheldub suhteliselt väikse kilometraaži peale. Mingi aeg edasi bambusemetsakest. Ja kui meil Eestis on õitsevatel puudel valged ja heleroosad õied, siis siin on erkpunased ja lillad. Ilus.

Õhtul koju jõudes tegime risottosarnast sööki..tuunikala, riisi, ananassi, herne, porgandi ja maisiga. (Maxillakad, mul d24 hammas valutab, kui joon külma vett või söön külma arbuusi või mälun vasaku poolega, et äkki ikkagi on seal nüüd kaaries.) Pärast sööki istusime teleka taha ja proovisime seda küpsist, poolest pidavat piisama, aga miskipärast see kellelgi eriti ei mõjunud. Mõnel oli süda puperdanud ja natuke teistsugune tunne, aga ei midagi erilist. Isegi mitte ei naernud, korra ainult Jim Carrey filmile „Valetaja“. Mõni aeg hiljem hakkas aga pea valutama, aga see võis ka päikesest tulla. Toas on nii lämbe, et ei oska kuidagi olla.
Homme lähme siis esimest päeva tööle. Ei oska rohkem midagi kirjutada sellest, kuna täpsemalt ei tea. Homme kirjutan täpsemalt. Ma nüüd lähen magama.
Unenägudes näeme ;)
Jaana

Aloha again!

Kuidas teil läheb seal? Kuidas ilmad on? Enesetunne? :D Oijah, mina igatahes kõrben. Mitu päeva rannas vedelenud. Nagu puhkusel oleks, aga eks see viisagi ju ütleb, et „working holiday“, seega hetkel puhkan, küll jõuab töötada ka. A, tegelikult lähme pühapäeval tööle ju..jaaa, nii see ongi. Midagi koristama. Samas uurime ja loodame endiselt kuskile farmi minna.
Eile, neljapäeva õhtul, jõime Kadriga rummi koolaga ja panime veits pidu siin eestlastega majas. Laulsime Eesti laule ja sai nalja. Siis läksime linna peale. Loomulikult pidi siis hakkama vihma sadama..nagu oavarrest ütleks. Kleidid said meil läbi märjaks. Jooksime ikkagi edasi, kuni saime kokku veel kahe eestlasega – Jäpe ja Andres, kes istusid bussipeatuses. Kuna me saime eelmine päev mingid tasuta piletid ühte klubisse, siis neid me kõigepealt kasutama hakkasimegi. Meie üllatuseks sai selle piletiga IGAÜKS veel 3 tasuta jooki...oioioi. Me jõime mingit punast magusat jooki, mingi spring bläblä. Seal joogid joodud, mõtlesime edasi minna teise klubisse. (Teadupärast on siin Surfers Paradises igapäev klubid lahti ja pidupäev. Me polnud lihtsalt varem viitsinud või siis jõudnud.) Anyway, edasi läksime Bedroomi, mis on ühe klubi nimi. See nagu „Sex & the City“ seriaalist, kus Carry käis. Igal pool voodid. Me korraks ka istutasime oma tagumendid voodile. Rokkisime ka. Täitsa vahva koht. Aga ma väsisin nii ära, et tahtsin koju magama. Linna peal nägime veel mitmeid Eesti tüdrukuid. Oli kihvt õhtu.

Nüüd tulime jälle rannast, oli niii kuum, toas ka konditsioneerid töötavad koguaeg. Tänaseks lubas mingi 30 kraadi jälle. Lained on hullupoorased,aga et lainetesse minna, peaks trikoo ostma hoopis, sest lained tirivad päevitused vägisi seljast ja jalast. Kui sinna keerisesse jääda, siis teed seal igasugu uperkuute ja samas üritad ennast kätega katta, et mitte alasti jääda. Tugev trenn see sinna minek. Aga supermõnus.
Rannas nagime uhte kaldale uhtunud kookospahklit, naljakas.
Teil on kell hetkel kell 09.00 hommikul ja meil 17.00.
Jann.

See ulemine pilt on tehtu 2 paeva tagasi, kui 4 Eesti poissi siia maandusid, aga aint kaks on pildil, sest teised kaks magasid. Juba. Ulemisel real tudrukutega kohtusime seal samas Maki ees ja neil olid mingid valismaalased kaasas.

12.november lihtsalt

Heihoo, oleme endiselt tootud. Aga otsime. Eile isegi helistasime monda kohta, aga ei miskit. Lasin korra pea norgu, aga katsun vapper olla. Inglise keelt voiks paremini osata. Nuud uritame lobustusparki toole saada, saadame oma cv sinna. Linnas tegelt suhtkoht raske tood leida. Tana joudsid 4 Viljandi poissi ka siia (Jape, Andres, Karl ja Bruno) ehk siis nendega kunagi hoopis kuskile maa kohta farmitoole. No ei tea veel midagi, koik kuidagi lahtine ja midagi pole kindlat. See mulle ei meeldi tegelt. Oleks hea, kui oleks kindel elamine, kindel too ja saaks raha teenida. Praegu seda lihtsalt kulub.
Ja ma ei saa aru, mis mu maluga juhtunud on, koik asjad lahevad meelest ja unustan ja ei tule meelde 10 sekundit tagasi oeldud asjad. Imelik.
Aa, me tegime eile kartuli-hakklihavormi, namma. Ja tana kupsetas Kadri pannkooki, vaga head!

Hommikul sadas vihma, aga praegu vaga kuum. Samas rannas nagu ei kannata eriti olla, sest seal puhub tugev tuul ja siis jalle koik kohad liiva tais.
Katsun paar pilti ka siia panna,
Teie Jaana

Beach

Kuum ilm. Olime rannas Kadriga, aga tuul oli vastik, sest puhkus liiva silma, korva ja suhu.

Nuud lahme poodi suua ostma koju. Tookohtadesse pole veel helistanud, lukkame seda koguaeg edasi..kardame vist :)
Kaisa ja Hendrik lendasid valja tantsusaatest jah?
Head Mardipaeva teile!

Surfers Paradise

Aloha kallikesed,
Pole ammu näind-kuulnud. Me oleme nüüd kullarannikul Surfers Paradises. Alustan algusest.
Nii. Great Ocean Roadist ma lühidalt rääkisin..aga ikkagi, see oli niii ilus! Pilte ma pole siiani jõudnud jah veel siia üles riputada..teen seda lähiajal. Igatahes, me taibukad avastasime, et minu mp3-mängijaga saab ka ju mälupulka asendada, nii saime me mõned juba üles panna, aga lihtsalt laadis kaua..seega palju ei jõudnud.
Reede, 7.november siis. Pärast ookeani trippi läksime oma endisesse backpakersisse ja küsisime üheks ööks tuba, saime jällegi 6.ndale korrusele, aga meie endist tuba ei olnud vaba ja saime tuppa 606. Seal oli kaks iiri tüdrukut, kes magasid. Tutvusime. Sõbralikud olid nad. Käisime dušši all, panime riidesse ja läksime alla pooldi ning ostsime Kadriga kumbki ühe Bacardi Breezeri 4paki. Heleroosa greibi oma, kõige parem nendest. Läksime siis alla 3.ndale korrusele chillima, Bacardid näpus ja pool tunnikest netiaega. Rahvast oli palju. Me siis mõtlesime ka, et katsume seltskondlikumad olla ja inimestega seal tutvuda ja juttu puhuda. Kokkuvõttes istusime seal ringis ja rääkisime soomlase, rootslase, sakslase, hollandlase, iirlasega. Mina rääkisin saksa ja inglise keelt, Kadri soome ja inglise. Väga tore oli. Sealt läksime edasi ühte lounge-baari ja saime tasuta sisse, mingi electro muss oli, tantsisime mingi pool tundi, rohkem ei suutnudki. Enne „koju“ jõudmist käisime läbi friikartulite maailmast J. EI olnud kõige paremad. Magama.
Järgmine päev pidime backpakersist check-outima kell 11, magasin kella 10-ni ja panime end valmis. Jätsime oma kohvrid alla lukukappi. Käisime veel ringi linna peal. Lõpuks jõudsime ka Eureka torni. Väga kõrge pilvelõhkuja. 297 meetrit ja 88 korrust. Viimased korrused olid 24 karaadisest kullast. See Eureka torn on üks maailmaimedest, nii vähemalt sain aru. Sealt nägi tervet Melbourne. Võimas vaatepilt.
Läksime oma asjadele backpakersisse järgi ja tegime seal veel aega parajaks. Vestlesime eilsete tuttavatega, vahetasime telefoninumbreid. Üks lubas, et kui varsti auto ostab, võtab meid Austraalia ringi peale tegema kaasa. Ja tutvused tulevad siin ainult kasuks..seda just tööotsimisel.
Lennujaama sõitsime juba kell 15, lennuk väljus kell 17.45. Lennujaamas oli selline odav pood, kus KÕIK asjad maksid ainult 20 daala, ostsin omale armsa helekollase käekella..ehe.
Lennu ajal päike paistis ilusti, aga kui hakkasime Gold Coasti jõudma, siis läks nii järsult pimedaks ja meie üllatusesks siin on kell 19 juba pime. Ja vihma sadas L aga oli õudsalt lämbe ja umbne.
Siin toimus eestlaste soolaleivapidu, sõime oma kõhud täis. Veits vestlesime ja siis magama.
Täna, pühapäeval, on ju isadepäev. Ootan Eesti hommiku ära, siis saadan oma issile ka sõnumi. A, meie uuest elamisest. See on üks ühekordne eramaja. Siin on 4 tuba. Meie Kadriga ühes toas, kus kummalgi on megasuuuur voodi. Luksus. Lahe elamine on, 2 teleka-chillimise tuba, köök kõigega, dušš, wc, pesuruum, aed. Palju ruumi. Siin on 2 paarikest ja meie sõber Mart Viljandist. Aga me pole päris kindlad, kas siia jääda tahame, seda selle maja valdaja pärast. Oleme täna juba palju uurinud tööpakkumisi, varsti hakkame helistama, või siis homme rannas olles teeme seda :P Täna on pilves. Siin Surfers Paradises on nagu O.C filmis, nagu Californias. Gold Coast on pikk rannikuäärne kuurortlinn, Surfers Paradise on üks linnaosa. Kõik on ookeani ääres.
Olks, me nüüd linna peale elu uurima ja kuskile netti, et saaksin selle jutu blogisse panna.
Igatsen Eestit, aga ara veel ei taha tulla.
Kallid


Nii, oleme nuud netipunktis, tund maksab 2,5 daala tund. Tulime just rannast, kus chillisime 10 eestlasega (jaa, siin neid paris mitu).
Kallid, kallid, kallid!

GREAT Great Ocean Road

Hei there, ule pika aja.
Me veetsime 2 vaga monsat paeva ookeani aares.
Nii, alustan siis. Koigepealt tegime backpakersist check out'i. Ootasime maja Kaarlit ja Marist, nad votsid meid auto peale. Ja hakkas trip pihta. Ilm oli biuuutiful! Kuum, paikseline, pilvitu. Tegime koigepealt peatuse bensukas, ostsime kutust ~11 doltsi liiter. Tee, mida mooda soitsime, oli nagu McClaudi tutardes. Umberringi kuivanud ja uksikud puud. Ja pollu-ja farmimaad. Aga muidu asfalttee ikka ja vaga hea tee kusjuures. Esimesed vaikelinnas tegime poepeatuse, kust ostsime suua-juua kaasa. Tasapisi hakkas magiseks see tee muutuma, muudkui ules ja alla..ei lainud palju aega, kui nagime tee aares surnud kangurut. Sellest pilti pole (tegelt mobiilis on), aga filmisime. Me ei katsunud ka, kuigi nuud motlesime et oleks voind ju. Suhteliselt alles koksu saand vist.

Tegime esimese peatuse ookeani aares, kus olid surfarid lainetel. Soime seal lounat. Nautisin taiel rinnal. Monus, monus, monus! (Kaasaostetud salat oli vastik :)
Jargmine peatus oli liivakivist kalju otsas, kus asus majakas. Ilus paik jalle.
Kui see Great Ocean Roadi nimeline tee pihta hakkas, siis sain aru, miks seda niimoodi nimetatakse..see tee oli tapselt selline nagu filmides nainud olen. Mooda kaljuaart soidad ja see tee on hasti kurviline nagu uss, samal ajal ka ules alla. Tegelikult hakkas meil isegi vahepeal iiveldama ja korval laksid lukku. Pohimotteliselt siis, uhele poole jai ookean, teisel poole suured rohelised lammaste ja lehmadegaga taidetud maed :D Fantastiline.
Eesmark oli jouda paikeseloojanguks 12 apostli juurde, nii kutsutake neid suuri kivimuhakaid seal ookeanis, mida ka pildil naete. Enne eesmargi juurde joudmist kaisime koige ilusamas kohas, kus ma kainud olen. Nagu Leonardo DiCaprio filmis Paradiisirand..laguunis. Umbritetud liivakivi kaljudest.
Parast paikseloojangut laksime otsisime pohimotteliselt keset farmimaad motelli. Algul ekslesime ringi ja nagime teel madu, aga sellest oli ule soidetud. Tegime pilti muidugi. Mingi meetrine.

Aga lopuks leidsime vaga vaga armsa kulakese, kus saime omale vaikse maja, mis maksis vaid 160 doltsi nelja peale. Seal oli 2 magamistuba, uks suur tuba, kook, duss, wc, veranda, isegi pesumasin kuivatiga. Pesime 3 masinatait, TASUTA! :D Vaga luks oli. Eriti parast backpakersit, kus elasime.
Mul hakkab nuud netiaeg otsa saama. Igatahes, homme soidame kullarannikule, mis on uleval pool, ida-austraalias..seal on soojem kui siin all Melbournes. (Aa, kui kaisime lennupiletit reisiburoos ostmas, siis seal tootas poiss, kelle vanaisa ja-ema on eestlased ja ta oli nii vaimustes :)
Kindlasti unustasin midagi raakida..kui aja peale kirjutada, siis unustabki.
Olgu siis, nautige pilte koos meiega!
(halb asi ka, kaotasin oma paikseprillid ara :(
Tsauuuu

Loomaaed

sõnaotseses mõtte loomaaed, käisime seal täna ära. Oi, ma olen nii rahul. Seal käid ringi nagu dzunglis ikka, igal pool puud, põõsad, bambused, võsa, vihmametsad ja rohelus. Päike paistis ka soojasti :) aga tuul oli veits paha. Aga ilus ilm loomaaia külastamiseks.
Kohe esimese looma juures, ehk siis mingid notsud või pumbad, hakkasin oma fotokat avama ja..ennäe, piiksub, kuna aku tühi, juhhei! Siis avastas ka Kadri, et videokaamera hakkab tühjaks saama ja ega ka tema fotokal palju puudu jäänud. Tegime ka veel mobiilidega mingisuguseidki pilte, aga KAdril viskas ka see kotti. Aga eks me ise saime omad vitsad. Meie retk kestis 3,5 tundi.

Nägime seal Timoneid ja Pumbasid, koaalasid, kängurud, tiigrid, lõvid, elevandid, ämblikuid, paavianid, kaelkirjakud, vombatid, sipelgasiilid (olid nii nunsud) ja palju palju igasuguseid elusolendeid.
Väga võimas loom oli must panter, tõeliselt ilus. Filmisime teda ja siis lõvid olid ilusad, hästi karvased. Roosadepersetega ahvid läksid kaklema kõrvitsa pärast, see oli päris põnev :D ja sipelgasiilid on nii kihvtid, vudivad ringi ja neid oleks saanud isegi katsuda, sest nad olid nii lähedal. Kängurud olid meetri kaugusel ja seal oli ees ainult tõke, aga ei mingit võre ega aeda põhimõtteliselt. Et kui huligaan oleksin, oleks saanud nende otsa hüpata. Olid ka pisikesed pojakesed ja üks istus tissi otsas. Koaalad olid ainult 2 meetri kõrgusel ja nii numsid. Üks jäi vist tuttu ja oleks peaaegu alla kukkunud ja kähku krahmas puust kinni, teine sõi eukalüpti. Oli tõesti vahva. Tundsin esimest korda, et olen Austraalias!
Ma ei jõua siia kõike ära kirjeldada, aga väga väga mõnna oli.

Tsau-pakaa!

Melbourne Cap

tere ilusat hommikut!
teie küll veel magate, aga meil siin elu käib..kiiremini kui varem. Täna on täitsa ulme päev, sest toimub Melbourne Cap, see on hobuste võidusõit..nagu filmides ikka nähtud. Inimesed on siin ennast hullumoodi üles löönud, isegi poisid siin ühikas TRIIGIVAD oma triiksärke, jaaa! Naised on kleitides, nii nagu filmis Pretty Woman, Julia Roberts, kui ta Richardiga sinna hobuste võidusõidule läks. Paljudel sellised kübarad sulgedega jne. Ma panin ka kleidi selga. Vahva. Nende jaoks see siin nii tähtis ja püha päev. Telekad ja raadiod ainult sellest räägivadki. Eile näitas uudistes meie majaesist põhimõtteliselt..oleks ka võinud kaamera ette hüpata :D
Nüüd hommikul saime lõpuks netis oma Tax File Numbri ära aetud, ehk siis saame tööle minna. Aga nagu ma varem mainind olen, siis siin me arvatavasti tööle ei lähe. Liigume ülespoole, seal siis. Ja seda pärast ookeani trippi.
Eile lõunasöögi ajal vestlesime ühe ameeriklase James´iga, ta mingi 50-aastane, nüüd nägin teda ja kallistas mu pooleks peaaegu oma suure kõhuga. Ma ei saa aru mis aura mul on mingi vanameestele meeldida..
Käisin enne dussi all ja tuli palju mõtteid, mida siia kirjutada, aga nüüd nagu ei tule pähe enam.
Ma nüüd lähen vaatan oma Eesti telefoniarvet, mis vajab maksmist.
Tervitused,
Jaana
!Kuivatatud ploomid tõesti aitavad ;)

Esmaspäev siis

Tere, mis teete? :)
Mina istun nüüd 24-tunnises wifis. Ostsin täna 1GB mälu läpakale juurde ja nüüd tundub asi vunkavat. Jeeei.
Anyway, ei pesnud me täna pesu, ega teinud pangas kontot, ega jõudnud ka loomaaeda :D Mina ei tea, kuhu see aeg siin lendab. Aga ühe asja jõudsime korda ajada, et saime siia veel kuni 6.ndani jääda, sest siis me sõidame ookeani äärdeeeeeee...
Tegelikult loomaaeda juba hakkasime minema, kutsusime Simone ka kaasa ja ootasime trammipeatuses, kui mõtlesime, et kell vist juba palju :D kell oli 16:00 ja arvasime et loomaaed 17ni lahti. Jalutasime backpakersisse tagasi ja ostsime maja eest mõned õlled ja tulime kinoruumi filmi vaatama. Green Mile jooksis kodukinos. Pringels jalge vahel.
Siis läksime tuppa ja piisas sellest et korraks pikali viskasin, sest jäin magama mingi 3-ks tunniks. Otsustasime siis Kadriga ikkagi ennast nüüd üles ajada ja netti tulla.
Mulle tegelikult täitsa meeldib siin backpakersis, oleme sisse elanud ja siin käib alati elu. Ja kui ise siin 3.korrusel aega veeta, mitte toas magada :), siis tutvub siin paljude noortega. Täna vestelime ühe ameeriklasega ja hollandlasega. Kas mainisin varem, et meie tuppa, neljandasse voodisse ilmus üks Soti poiss? Nii palju siis ettebroneeritud female toast. Aga pole hullu.
Ja teate mis, siinpool maakera tõepoolest voolab vesi kraanikausis vastupäeva, mitte nagu Eestis päripäeva. Vot!
Lõuna ajal tegime süüa- makarone, ehehe. Kõrvale näksisime kirsstomateid.
Leidsin lõpuks ka koha, kuidas siia pilte üles panna, niiet panen nüüd varasematesse blogidesse midagi. Kuigi üks jama asi, minu fotoka pilte ei saa miskipärast minu läpakasse enam tõmmata..ei tea miks ja teine jama asi, et Kadri omal ütles täna lihtsalt, et vaja teha format, sest muudmoodi fotokas ei avanenud ja kadusid kõik meie rannapildid :(
olgu, panen nüüd paar pilti.
Homseni. Vaadake minu eest Meeleheitel koduperenaisi ;)
Jaana

rahutused

Eile ei toimunud mingit olle joomist ega chipsi soomist, sest kui kula pealt "koju" joudsime, olime nii vassud. Huppasime pesust labi, pesime soola maha ja tuttu.
Tanane plaan on leida homme ooseks oomaja, kuna siin saab meie aeg tais, aga kuna homme toimub Melbournes mingi suurem hobuste cap, ja rahvast on linn murdu tais, siis pole oomaja saada eriti kuskilt, niiet vb peame isegi kuskile kallisse hotelli minema, et peavarju saada :D aga otsime.
Siis peseme siin tana veel pesu ara ja teeme pangas konto ja..vb ka loomaaeda, kui ilm lubab. Hetkel koigub pilves, tiputab ja paike. (Kes ei tea, siis meil siin hetkel kevad, hakkab soojaks saama alles)
Olks, mu aeg tiksub tais kohe, kallid
Jaana

Rannapäev

Tere tibukesed,
ma ei tea mida teie küll täna, pühapäeval, tegite, aga meie vedelesime terve päeva rannas. Ilm oli kuum, ligi 30 kraadi. Oli tunda, et päike on siin lähemal kui Eestis, sest see kõrvetas palju tugevamalt. Lõpuks ma enam ei suutnud ja jooksin soolasesse vette ennast jahutama. Mõnus oli. Tõeliselt mõnus.

Nüüd õhtul jalutasime rannast poodi ja ostsime süüa ja tänane plaan on juua õlut ja süüa krõpse. Tulime veel korra siia Marisele ja Kaarlile külla, kus saame neid wifi osas ära kasutada. Nad sõidavad hommikul Tasmaaniasse, vat kui tore. Nende sõber Raul üritas mu läpakat korrigeerida, aga asjata. Tuleb välja, et peab mälu juurde ostma.
Igatahes, hakkame nüüd siit "oma koju" sõitma.
A, seda ka, et te võiks ka keegigi mulle vahel kirjutada siia või mailile või midagi, et ma ka teie eludega kursis olla saaksin. Orkut on ka muidugi elu, aga ikkagi, et spetsiaalselt mulle. See meeldiks mulle.
Olgu siis, olge vahvad,
Jaana

St Kilda Beach

Noniii, oleme tagasi rannast. Kell on 22.26. Käisime muulil ,kus kividele kogunesid pisi-pisikesed pingviinid, me filmisime ka, nii et kunagi näete. Nad lihtsalt ujusid kaldale, kivide juurde urgu. Nägime neid mingi poole meetri kauguselt. Väga vahva igatahes. Ranna juures oli palju palme ja väga ilus üldse, seal olid naljakad loomad palmide otsas, mille nime ma ei tea veel. Pärast sinna tagasi minnes nad olid kõik muru peal ja igaüks passis oma palmi juures. Põnev minu jaoks.
Jalutasime St Kilda Beachis, tuul oli suht tugev, aga külm väga ei olnud. Luna Pargist mööda ja tänavatel. Elu käis, inimesed istusid kohvikutes, taidlesid ringi, jõid. Saime kokku ühe Kaarli ja Marise sõbraga, kes tuli just lennuväljalt, Austraalia keskelt Alice Springsist. Näitas meile pilte.
Homme tuleme siia randa!
Üritame siin pilte ka arvutisse saada siin Marise läpakaga ja määlupulga abil, kuna minu läpakas on suht kottis omadega. Tahaks veel ka videosid saada üles panna, et siis youtubes teile näidata. Äkki homme saab seda teha, siis võtame siia juhtme kaasa.
Hakkame "kodu" poole sõitma trammiga.
Tsauuuuu,
Jaana

Laupäev Kaarlil ja Marisel külas

Õhtust,
oleme Kadriga Marisel ja Kaarlil St. Kildas külas..mõnus on siin. Päike on kuum.
Aga nüüd päevast: Hommikul ärkasime selle peale kell pool 9, et meie itaallane tuli koju. Aga me pikalt ei vestelnudki, ta viskas magama. Me käisime jälle Kellogseid söömas ja siis käisime linnas, leidsime Saksa poeketi nimega Aldi, kus hinnad on töeliselt soodsad..nagu meie Säästumarket. Ostsime süüa koju ja küla peale kaasa.
Kella 16 ajal, kui tulema hakkasime, siis itaallane ikka magas veel. Siin grillisime, sõime salatit ja praekartuleid paprika ja porgandi ja sibulaga, jõime Eestist kaasatoodud Vana Tallinna likööri. Natuke ka veini. Nüüd hakkame randa minema, sest siin õhtuti tulevad pingviinid kaldale oma päevasest kalaretkelt. Pimedas näeb pagis ka wallabiesid (väiksed kängurud).
Neile, kes mu kõhuprobleemist teavad, siis täna käisin üle 13-päeva korralikult vetsus:)
Olgu, me nüüd lähme.
Tsauks!
Jaana

afterparty

On oosel kell 01:11 ja tagasi "kodus". Kaisime neljakesi, mina, Kadri, Kaarel ja Maris, chinatownis uhes hiina restos soomas. Mulle pole kunagi kull istunud seesugused kohad, aga tahtsin ikkagi ara kaia..aknal ilutsesid akvaariumis austrid, kalad, krabid jms. Sinna sai oma veini kaasa votta. Tellisime mingid Dim Simid vms, need nagu suure pelmeenitaolised naevad peaaegu valja. Taldrikul neid kolm tukki ja ma ule uhe neid ei soonudki. Lisaks soime riisi koogiviljadega ja krevetid korjasin mina valja. Ule kolme tunni me seal istusime ja oli vaga vaga vahva. Homme lahme neil St. Kilda linnaossa kulla ja grillime ja siis ohtul pingviine vaatama, vb naeb ka pisikesi kanguruid. Annan teada, seal pidi tasuta wifi olema :P Ja votame oma Vana Tallinnad kaasa ja hakkame jooma, ihihii...
Aa, igatahes siin on see halloween nagu labi saanud, ainult mingi 10 purjus maskeeritud, kreekalinadesse massitud jotat lallavad ja laamendavad siin. Aga enne kui siit laksime, nagime nii paljusid kostuume, need olid lahedad..nagime rohelist voimas Hulki, Batmani filmist Jokkerit, kes oli taielik teisik, palju neid kreeka jumalaid vms jne jne. Kostuumid olid toesti ikka labi moeldud ja kihvtid.
Ok, ma nuud magama. Homme motlesime turule minna ja midagi varsket osta.
Ilusat nadalavahetust. Meil on koik hasti. Raha voiksite muidugi igal ajal mu arvele kanda, hehehehee...
PS! Nagime linnas juba suuuurt mangukuusepuud, mis oli juba 2 nadalat tagasi paigaldatud ja sellest olevat isegi uudistes raagitud. Tegime KAdriga seal pilti ja meile sooviti juba Merry Christmas..
Musid-paid,
Jaana

Halloween

Hei !
Tana kaisime Kadriga linnaga tutvumas, huppasime peale tasuta turistibussile, mis teeb kesklinnale tiiru peale, tutvustati vaatamisvaarsusi. Monus linn. Mulle aga eriti meeldis linnaosa, kus oli rohkem rohelust ja vahem linnakara. Seal olid palmid, see jaab rohkem ookeaniaarsesse linnaossa.
Nuud sattisime endid ilusaks ja lahme ohtueluga tutvuma. Tegelikult saame uhe Kadri sobraga kokku, kes on siin moned kuud juba elanud. Et siis istuks kuhugi ja sooks, sest me pole peale hommikuse Kellogsi midagi hamba alla saanud :D muudkui lukkasime lounat edasi ja siis jaime magama siin 16-18.00. Siin 3.korrusel valmistutakse Halloweeniks, nende jaoks see suurem pidu ja pillerkaar, inimesed sebivad ringi ja asjatavad siin. Uks ruum on mustast kilest umbritsetud ja igasuguseid korvitsaid ja monstrume tais ja kuunlad polevad, seal siis on pidu, kuhu ilma kostuumita sisse ei lasta. Eks kui linna pealt tagasi tuleme, vaatame ule, mis toimub :)
Mina nuud aga ei tea, mis peale hakata oma lapakaga, sest see jooksis kokku ja wifis ma siin sellega midagi teha ei saa, kuna laptop on lihtsalt niiiiii aeglane. Jama igatahes. Seetottu peame nuud siin arvuti taga kallima raha eest kaima.
Aaa jah, mul on nuud Austraalia telefoninumber, kuhu te saate mulle helistada :P ja sms-e saata +61449154650, oleks tore neid saada ikka vahepeal :) ja Kadril on ka blogi, mida voite lugeda, kui akki ma millestki raakimata jatsin:
http://kadriviil.blogspot.com/
Ma olen kindel et jatsin millestki raakimata..hmm...ei tule meelde. Igatahes see Itaalia poiss on vagagi normaalne poiss. Vestles meiega pikalt tana, vaesekesel on raakimisvajadus, kuna ta siin uksi. Ta on tore.
Olgu siis, motlesin, et ei hakka pikki jutte siia kirjutama, nagu eile, aga seal oli ka mitme paeva jutt. Luhike lugu, aga see-eest tihedamini..nii eks?
A, paikest tana ei olnud :( ja oli suht jahe.
kallirallid!
Jaana

esimesed päevad siin kohas

Tsau jälle, üle pika aja. Oleme nüüd kohal Melbournes.
Lennusõit läks viperdusteta, pagasid alles ja terved. Stockholmist Malaisiasse sõitsime Malaysian Airlinesiga, mis oli väga suur ja mugav ja mõnna lennuk, istmete sees telekas, kus sai jälgida meie lennu trajektoori, vaadata filme(filmi lõpuks jäin endistviisi magama), tv-sarju (ma vaatasin Simpsoneid ja The Office, mis on hiiglama naljakas), mängisin mänge ja kuulasin raadiot ja erinevaid plaate. Magada sain ka õnneks suhteliselt hästi. Kuala Lumpurisse jõudes oli seal hommik kell 7:30, lennukist oli niii ilus vaade- ookean paistis läbi ja oli nii ilusat värvi, palmimetsadest sõitsime üle, lennujaamas oli niii umbne. Tutvusime ühe Eesti naisega, kes sõitis oma tütrele külla, kes abiellub siin. Melbournei jõudsime kell 20:30, pagasid saime kiirelt kätte ja tollis pidi Kadri ainult suitsuvorsti ära andma, aga minu leib jäi alles. Väga karm see toll ei olnudki nagu, ma seal kõndisin oma ühe kotiga niisama läbi..toredad olid igatahes juba seal, iga asja peale- No worries!
Lennujaama ees hüppasime Skybus´i peale, mis tõi meid kesklinna 15 minutiga. Maksma läks see 16 dollarit (korruta ~8)sellest 15 maksti meile hostelis tagasi. Hostelisse kõndisime umbes 20 minutit oma kohvrite ja kodinatega. Leides õige tänava ja isegi õige ukseesise, läksid meie silmad punni, kui nägime milline see hostel välja näeb. See tänav näeb välja nagu filmides nähtud New Yorgi tänavad, paljude poodide ja ja asjadega. Inimesed sabivad ringi. Hostel on täitsa kesklinnas. Ukse ees seisid mingid gängsta tüüpi poisid, kes küsisid, mida me otsime :D, juhatasid meid siis õige ukseni. See esine oli räpane, suitsukonisid ja pabereid täis, väike kausike mingi vedelikuga ka oli seal, imelik. Astusime sisse ja kohe lifti, kus sõbraik Iiri tüdruk juhatas õigele korrusele, kus asus vastuvõtt. Nii, see on 3. korrus, ehk siis põhipaik, kus ollakse. Siin toimub kogu äktsion ja alati on siin rahvast. Siin on üks suur ruum, kus on kõik- ühisköök nõudega, söögilauad telekaga, riiulid oma söögi jaoks,sohvad chillimiseks, pime nurgatagune suure telekaga filmivaatamiseks ja internetiruum teise nurga taga. Siin käib alati muusika ja inimesed räägivad kõva häälega ja segamini ja juuakse õlut. Inimesed on sõbralikud ja siuksed pohhuistid, riides käivad nagu tahavad..mõni nagu hipi, mõni pizaamas,saabastega, paljajalu..meie plätudega. Ilusaid poisse on siin ka ja palju hiinlasi ja tüdrukud on siin niii paksud, aga need poisid räägivad ainult paksudega, ju siis meie ei ole ikkagi paksud. Siin on palav. Toa saime 6.korrusele, terve koridor näeb välja nagu labürint ja on üleni lillat värvi. Tuba on väikseke, 2 nari. Meiega on väikse vea tõttu toas itaalia poiss nimega Simone, kuigi pidi olema tüdrukute tuba. Aga käisime asja selgitamas ja nad vabandasid, kuid poisikest ei ole mujale panna ja nii ta siis ongi meie juures. Väga tore ja sõbralik poiss, siuke rahulik. Üle aasta Austraalias olnud ja farmiski töötanud, hetkel puhkab. Aga on meile kasulik ka olnud, seletanud ja infot jaganud. No worries!
Hommikul ärkasime kell 8:00, käisime dušsi all ja läksime hommikust sööma, kuna seda saab tasuta 7:30-9:30. Midagi erilist hommikusööki see nüüd küll pole. Antakse sai mida röstida pihku ja määrime apelsini dzemmi peale ja kellogs piimaga ning tee või kohv siis. Vot. (POle ime siis et tüdrukud siin nii paksud on, kui saia sisse pugitakse) Siit 3.korruselt 6.le käime meie treppidest, et mitte paksuks minna. Pärast sööki läksime linna peale (tegelt kaugemale ei jõudnudki kui mingi 200 m sellel tänaval siin). Käisime adapterit ostmas, sest teatavasti on siin pistikud kolmeharulised. Siis uurisime telefonikaarte ja homme lähme ostame Vodafone operaatori. Veits süüa ostsime hostelisse. Ilm oli suht pilvine ja tuul puhkus, aga see eest soe tuul. Õues oli umbne, korra ka tiputas ning õhtu poole läks taevas selgeks ja päike tuli välja. Nüüd õhtu otsa oleme istunud oma läpakaga wifis, kuna see läks maksma 15 doltsi 24 tundi. Kui olla nende arvuti taga, siis maksab iga 15 minutit 1 dollar ja see on kallis. Teen täna oma suuremad tegemised netis ära, sesst netis ma väga tihti käia ei saa, kuna läheks kalliks ja siis mu raha kulukski ainult interneti peale ja seda ma küll ei tahaks. Ketsiga olen ka nüüd kaua skypes vestelnud, paar igatsusepisarat olen ka paotanud.
Teate, ma ei saagi pikemalt ja detailsemalt rohkem kirjutada, kuna mul miskipärast jookseb kokku läpakas koguaeg ja see ajab mind närvi. Tööd me veel otsinud ei ole, mõtlesime, et elame enne veits sisse siinse eluga ja vb me ei jäägi siia Melbourne ja sõidame üles Brisbane farmitööd tegema. Aga sellest siis kui mingid plaanid kindlad.
Igatahes, vaikselt hakkame siin harjuma ja mis põhiline- No worries!
Nüüdseks on kell juba 03:10 ja ma olen issake mingi 5 tundi seda blogi kirjutanud, aga seda tegelt pausidega.
Olks, ma tudule, teie, kullakesed aga hakake mõnusalt õhtuks teleka ette sättima ja sööma ;)
Tsau, see ya!
Teie Jaana

äraminek

Tsau tupsud ja muidu mopsud.
Nii, kell on siis 00:20, 28. oktoober. Istun Ketsi juures ühikas arvuti taga ja meisterdasin omale blogi- jee. Kohe-kohe hakkame Riia poole sõitma, et siis hommikul kell 07:10 lennukis passida.
Asjad pakitud ja hüppan kähku dušši alt läbi ja..minek. Juba! Issand! Ma kardan vist veits. Ja tegelt nagu ei tahagi eriti minna. Samas tahaks juba õudsalt minna. Tahan Ketsi kaasa võtta. Noh, siuksed tunded siis hetkel.
Aga see oli nüüd sis minu blogi algus.
Kirjutan, kui kohale jõuan.
Tsau ja olge vahvad ja ärge külmetuge.