Nonii! Tere jälle, kuidas teil suvi veereb? Just sirvisin netis postimehes ja olen mõningate uudistega kursis.
2.augustil alustasime siis seitmekesi sõitu Perthist 350 km ülespoole Dongarasse. Mina, Kadri, inglise tüdruk Hannah ning veel 4 eestlast. Ühte autosse me endid ära mahutasime ning kodinad viskasime katusele.
Kell 5 äratus, hommikukohv. Kell 6 alustasime sõitu 50 km kaugusele põllule. Kell 7 lõime kardaanid liiva.
Istutamiseks toodi 3000 resti ehk 300 000 eukalüptipuud. See võttis meil aega 6,5 päeva.
Üks päev põllul puusa küljes rippuvalt restilt taimi väljavõttes hakkasin kiljuma, kuna resti küljes oli suur karvane ämblik. Kakkusin süsteemi oma küljest lahti ja viskasin maha. Uurisin ämblikku.
Mitut kängurut nägime üle põllu hüppamas.
Üks õhtu, kui tööpõllult koju sõitsime, siis tee ääres jooksis emu, tema järel 4 pisikest emubeebit. See oli vahva.
Kuna Austraalias on palju metsatulekahjusid, siis sellest tulenevalt on austraallased suures mures mandri kohale tekkinud osooniaukudega, nimetades ise Austraaliat üheks suureks auguks. Riik rahastab suurtes kogustes, et olukorda parandada, võtkem või näiteks need eukalüptipuud mida me istutasime nii kuivadele liivaaladele kui ka niisketesse sooaladele, mis seal võrsudes hapnikku toodavad. Isiklikult istutasin mina 6 nädalaga kokku 100 000 puud, millega andsin oma panuse Austraalia looduse heaks, mis samas on ka piisake kogu globaalse kliima heaks.


Tänaseks oleme puhkanud 3 päeva Perthis Chancery tänavas, aga keha oleks nagu siiani veel omadega läbi.
Aga nüüd rõõmustav uudis- ostsime eile kadriga lennupiletid Bali saarele Indoneesiasse. Lendame juba 17.augustil. Seega järgmine blogi tuleb paradiisipiltidega.
Nädalavahetuseks plaanime teha ühe klubituuri, kui keha jõuab, sest tantsida pole kaua aega saanud.
Kallistan!!!
Jaana